Kundalased tegid soomlastega sõbrakaupa

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kunda Sõbralaat

FOTO: KASPER MÄE/VIRUMAA TEATAJA

„Kui need „Tasuja” poisid linna poole läksid, siis marssisid nii vahvasti, silmale oli ilus vaadata. Aga kui nad tagasi tulid, siis kõndisid tavaliselt. Ma küsisin:”Miks te nüüd ei marsi? Nii kena oli!”

Nemad vastasid:”Ei saa marssida, nii palju rahvast on ümberringi,”” pajatas üks sadamatöötaja. Rahvast oli Kunda sõbralaadale kogunenud kui murdu. Autod seisid nii pikalt laada-ala ees, et linnapea Kaido Veski hakkas juba turvalisuse pärast muret tundma.

Oli üks neid haruldasi juulipäevi, mil õhus oli juba korralikku suve tunda. Kunda sadamas seisis sõpruslaev „Tasuja”. „Tasuja” meeskond oli aga laadaplatsil lipuvalves. Parasjagu vahetasid 140 kohaletulnud soomlase esindajad Kunda linnapeaga sõpruskaupa: kartulid läksid soomlastele, vili ja ajalooraamatud aga Kundasse.

Kaido Veski rääkis hiljem, kuidas nii Kundas kui ka Soomes peetavad sõbralaadad üksteisest erinevad. „Eestlased vaatavad seda pigem kui kultuuri osa, kui võimalust muhedalt aega veeta. Ja meil on siin väga muhe, stressivaba õhkkond,” kiitis linnapea. Soomes seevastu paistab silma ajalooline taak. „Niinimetatud Ulgumeresaared või Avameresaared on ju Venemaa käes. Soomlaste jaoks tähendab laat pigem üksteisega suhtlemist, meenutamist. Alguses me seda ei mõistnud – kas te siis ei taha laulda, tantsida, kultuuri teha? Aga siis saime aru, et nende jaoks tähendab see aeg midagi hoopis muud kui meie jaoks,” selgitas Kaido Veski. Seda eripära näitasid ka soomlaste emotsionaalsed tervituskõned, mil ühe külalise silmad lausa niiskeks tõmbusid.

Laadamelu jagus nii väikestele kui suurtele. Muusikat mängiti kaks päeva ja kohal olid säärased staarid nagu Tanja Mihhailova ja Svjata Vatra. Vaimu- ja ihutoidu eest kandis aga teiste seas hoolt kirjanik Olavi Ruitlane, kes pidas koos kultuuritegelastega otse räimeküpsetusvõistluse kõrval konkureerivat kohvikut „Vee peal”.

Kaupmeestest seast paistsid silma käsitöö- ja söögikraami müüjad. Linnapea sõnul tehti kauplejate seast teadlik valik ja niinimetatud „hilbukaupmehi” sedapuhku sõbralaadale ei lastud. Fookusesse pidi jääma eesti toit ja käsitöö. Soome sõpru müüjate seas polnud. „Üks härrasmees soovis küll vanade raamatutega tulla, aga ta vist siiski ei tulnud,” rääkisid korraldajad. „Pidime siin hommikul kaupmehi lausa väravast tagasi saatma,” nentis Kaido Veski.

    Tagasi üles