Eile 20 aastat tagasi sai Rakvere linn omavalitsusliku staatuse, mis andis märku Rakvere tõsisest sammust, muutumaks nõukogudeaegsest rajoonikeskusest euroopalikuks omavalitsuseks.
Rakvere on ajas pööraselt muutunud
25. jaanuar 2011, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Arnold Rüütel meenutas, et enam kui kakskümmend aastat tagasi algatatud omavalitsuste reform nägi ette kohandada meie omavalitsused Euroopa omavalitsuste hartaga.
“See ei tulnud äkki hommikul tööle minnes, et teeme omavalitsuste reformi, kavandamine käis ikka päris pikka aega,” meenutas president.
Arnold Rüütli sõnul mängisid omavalitsused suurt rolli Eesti iseseisvuse taastamisel. “Euroopas ja kaugemalgi on imestatud, kuidas me suutsime rasketest lahingutest verd valamata võitjana välja tulla, aga minu arvates just tänu tihedale koostööle omavalitsusjuhtidega, kes omakorda suhtlesid rahvaga,” rääkis Rüütel.
Kahekümne aasta eest Rakvere linnapea ametis olnud Tiit Kullerkupp ütles, et toonane tegevus põhines paljuski heal tahtel ja entusiasmil ning ärkamisaeg tiivustas. “Alguses ei olnud pea mitte midagi ja ka meie tegevus oli väga vähe seadustega reguleeritud,” pajatas Kullerkupp.
Omavalitsusliku staatuse saamine oli Tiit Kullerkupu sõnutsi tähtis asi. “See eeldas linna arengukava ja põhimääruse koostamist, komisjon vaatas need enne põhjalikult läbi, kui meid Kadriorgu kutsuti,” lausus ekslinnapea.
Päris esimeste hulgas Rakvere linn omavalitsuslikku staatust ei saanud. “Kõige esimesed olid Kuressaare linn ja Vinni vald, meie päris viletsa mapiga ei julgenud minna, aga küll me ikka esimese poole seas olime kindlasti,” arvas Tiit Kullerkupp.
President Arnold Rüütli sõnul kulges omavalitsusliku staatuse saamine linnades ja valdades erinevalt ning kogu protsess kestis peaaegu kaks aastat. “Eks meil tuli ka koolitusi korraldada,” lisas ta.