Sõmeru keskusehoone loojad said aastapreemia

Sõmeru keskusehoone.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti Kultuurkapital tunnustas Sõmeru keskusehoone arhitekte aastapreemiaga. Tegemist on noorte arhitektide esimese ehitusse läinud projektiga.


Eesti Kultuurkapitali aastapreemia särava loomingulise aasta ning kõrgetasemelise panuse eest Eesti maa-arhitektuuri Sõmeru keskusehoone ja maantee­muuseumi välialade loomisel said arhitektid Maarja Kask, Kar­li Luik, Ralf Lõoke, Kristiina Arusoo, Margit Argus ja Pelle-Sten Viiburg.


Reede õhtul Eesti Kultuurka­pitali aastapreemiate pidulikul üleandmisel Eesti Nuku- ja Noor­sooteatris viibinud Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev üt­les, et oli väga hea tunne, kui kes­kusehoone noored arhitektid auhinda üle võtma läksid.
“Aura on ma­jas hea, inimesed naudivad siin olemist ja töö­tamist,” ütles Vassijev. “Valu ja vaev, mis eelmisel aastal ehitusega seoses oli, on unu­nenud. Lõpp hea, kõik hea.”


Lõpuni huvitav


2004. aastal võitis Ralf Lõokese ja Maarja Kase Sõmeru kes­kusehoone arhitektuurikonkursitöö esimese preemia ning detailsemasse pro­jekteerimisse lisandus seejä­rel Kristiina Arusoo. Maja sisekujunduse tegi Margit Argus. “See oli üks meie esimesi kon­kursivõite ja esimene projekt, mis läks ehitusse. Kõigi nende kuue aastaga see projekt ei tüüdanud meid ära,” rääkis arhitekt Ralf Lõoke.


Kultuurkapitali aastapreemia üle rõõmus Lõoke ütles, et iga preemia on märk sellest, et valmis saanud hoone läheb pea­le enda ja tellija veel kellelegi korda. “See on tunnustus nii meile kui tellijale, kes selle välja va­lis ja valmis ehitas. Ja tore punkt. Mingi etapp on läbitud ning piisavalt palju infot maja kohta on läinud avalikkuseni. Eestis info arhitektuuri kohta eriti ei levi, inimesi see eriti ei huvita,” nentis Lõoke.


Arhitekt lisas, et tühermaale projekteeritud keskusehoone ümber on planeeritud elamu­rajoon ning tegemata on veel maas­tikuarhitektuurne lahendus kooli poole jääval keskusehoone vabal krundialal.
“Maja ei jäta külmaks kedagi, ta on lihtsalt nii teistsugune, pakub kõigile ruumilist kogemust ja elamust,” kom­menteeris sisearhitekt Mar­git Argus. “Maja ise oli ar­hi­tektuurili­selt juba suur väljakutse. Sisu peab toetama arhitektuuri.”
Argus kiitis tellijat, kes seisis loomeinimeste ideede selja ta­ga. “Kui ehitaja tahtis muuta, siis tellija seisis algsete ideede eest. Väga mõistlik ja tugev tellija, kiitus Peep Vassiljevile ja Viktor Häninenile,” kostis ta.


Materjalide valik oli Arguse sõnul loogiline ja kõik läks justkui ise paika: puit, vilttekstiilid, looduslikud kitsevillavaibad. “Fuajeealad ja tume sein loovad fooni, kus puitlagi ja hele põrand hakkavad paremini tööle ning kokku moodustub tervik,” märkis Margit Argus. “See maja ei ole glamuurne nagu kesklinna kaubanduskeskus või büroohoone, vaid eelkõige soe ja kodune ning interjöör loob inimestele, kes seal päev läbi töötavad, õdusa olemise.”
Argus peab kultuurkapitali aastapreemiat üheks olulisemaks tunnustuseks Eestis. “See on kõikide ühine jõupingutus. Innustav tunnustus, et uusi ma­ju sama hästi teha ja veel paremini,” ütles Margit Argus.


Uued tööd


Praegu on Margit Argusel töös oma firmaga Kaos Arhitek­tid OÜ Tallinnas energiaavastus­keskus, kus läbi kolme korruse 3000 ruutmeetrile tuleb interaktiivne ekspositsioon lastele ja täiskasvanutele, mis õpetab füü­sikapõhiseid teadmisi.
Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Kristiina Arusoo tegutsevad arhi­tektuuribüroos Salto AB. Viimastel aastatel on Saltol valminud maaülikooli spordihoone, praegu projekteeritakse Pär­nusse loodushariduskeskust, ehitusse läks Balti meedia ja fil­mi­kool Tallinna ülikooli territooriumil.

• Sõmeru keskusehoone ehituse tarvis pandi kopp maasse 6. juulil 2009, hoone sai nurgakivi 10. septembril 2009 ning 3. septembril 2010 avati keskus pidulikult.

Tagasi üles