Eesti Kultuurkapital tunnustas Sõmeru keskusehoone arhitekte aastapreemiaga. Tegemist on noorte arhitektide esimese ehitusse läinud projektiga.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõmeru keskusehoone loojad said aastapreemia
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia särava loomingulise aasta ning kõrgetasemelise panuse eest Eesti maa-arhitektuuri Sõmeru keskusehoone ja maanteemuuseumi välialade loomisel said arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Kristiina Arusoo, Margit Argus ja Pelle-Sten Viiburg.
Reede õhtul Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulikul üleandmisel Eesti Nuku- ja Noorsooteatris viibinud Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et oli väga hea tunne, kui keskusehoone noored arhitektid auhinda üle võtma läksid.
“Aura on majas hea, inimesed naudivad siin olemist ja töötamist,” ütles Vassijev. “Valu ja vaev, mis eelmisel aastal ehitusega seoses oli, on ununenud. Lõpp hea, kõik hea.”
Lõpuni huvitav
2004. aastal võitis Ralf Lõokese ja Maarja Kase Sõmeru keskusehoone arhitektuurikonkursitöö esimese preemia ning detailsemasse projekteerimisse lisandus seejärel Kristiina Arusoo. Maja sisekujunduse tegi Margit Argus. “See oli üks meie esimesi konkursivõite ja esimene projekt, mis läks ehitusse. Kõigi nende kuue aastaga see projekt ei tüüdanud meid ära,” rääkis arhitekt Ralf Lõoke.
Kultuurkapitali aastapreemia üle rõõmus Lõoke ütles, et iga preemia on märk sellest, et valmis saanud hoone läheb peale enda ja tellija veel kellelegi korda. “See on tunnustus nii meile kui tellijale, kes selle välja valis ja valmis ehitas. Ja tore punkt. Mingi etapp on läbitud ning piisavalt palju infot maja kohta on läinud avalikkuseni. Eestis info arhitektuuri kohta eriti ei levi, inimesi see eriti ei huvita,” nentis Lõoke.
Arhitekt lisas, et tühermaale projekteeritud keskusehoone ümber on planeeritud elamurajoon ning tegemata on veel maastikuarhitektuurne lahendus kooli poole jääval keskusehoone vabal krundialal.
“Maja ei jäta külmaks kedagi, ta on lihtsalt nii teistsugune, pakub kõigile ruumilist kogemust ja elamust,” kommenteeris sisearhitekt Margit Argus. “Maja ise oli arhitektuuriliselt juba suur väljakutse. Sisu peab toetama arhitektuuri.”
Argus kiitis tellijat, kes seisis loomeinimeste ideede selja taga. “Kui ehitaja tahtis muuta, siis tellija seisis algsete ideede eest. Väga mõistlik ja tugev tellija, kiitus Peep Vassiljevile ja Viktor Häninenile,” kostis ta.
Materjalide valik oli Arguse sõnul loogiline ja kõik läks justkui ise paika: puit, vilttekstiilid, looduslikud kitsevillavaibad. “Fuajeealad ja tume sein loovad fooni, kus puitlagi ja hele põrand hakkavad paremini tööle ning kokku moodustub tervik,” märkis Margit Argus. “See maja ei ole glamuurne nagu kesklinna kaubanduskeskus või büroohoone, vaid eelkõige soe ja kodune ning interjöör loob inimestele, kes seal päev läbi töötavad, õdusa olemise.”
Argus peab kultuurkapitali aastapreemiat üheks olulisemaks tunnustuseks Eestis. “See on kõikide ühine jõupingutus. Innustav tunnustus, et uusi maju sama hästi teha ja veel paremini,” ütles Margit Argus.
Uued tööd
Praegu on Margit Argusel töös oma firmaga Kaos Arhitektid OÜ Tallinnas energiaavastuskeskus, kus läbi kolme korruse 3000 ruutmeetrile tuleb interaktiivne ekspositsioon lastele ja täiskasvanutele, mis õpetab füüsikapõhiseid teadmisi.
Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Kristiina Arusoo tegutsevad arhitektuuribüroos Salto AB. Viimastel aastatel on Saltol valminud maaülikooli spordihoone, praegu projekteeritakse Pärnusse loodushariduskeskust, ehitusse läks Balti meedia ja filmikool Tallinna ülikooli territooriumil.
• Sõmeru keskusehoone ehituse tarvis pandi kopp maasse 6. juulil 2009, hoone sai nurgakivi 10. septembril 2009 ning 3. septembril 2010 avati keskus pidulikult.