Tänane Virumaa Teataja kirjutab, et Lääne-Viru põllumajandusse on möödunud aastal PRIA toetustena tulnud üle 26 miljoni euro.
Juhtkiri: On ja pole ka
10. veebruar 2011, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurimad summad laekuvad hektaripõhistest toetustest. Kuigi iseenesest on pindalatoetuste taotlemise aktiivsus tõusnud, näitab statistika, et see on seotud pigem rohumaade niitmisega, mitte põllukultuuride kasvatamise pinna suurenemisega.
Seega ei saa öelda, et põlluharimine oleks järsku populaarseks saanud, pigem võib olla, et näiteks teraviljaalust maad on vähemaks jäänud, kuid põllu hooldamiseks on siiski toetust taotletud, mis pole ka üdini halb - vähemalt elu maal jätkub.
Teine suur osa PRIA toetustest on investeeringutoetused, mille abil kerkivad võimsad laudad, mis varustatakse tänapäevaste seadmetega.
Kuid siingi on konks - selleks et saada toetust, tuleb enne ise investeeringukulu kanda.
Pankade jaoks pole aga põllumajandusettevõtted pahatihti atraktiivsed.
Kui PRIA aga toetab projekti ning kõik on õigesti tehtud, saab hiljem suure osa tehtud kulutustest n-ö tagasi.
Seega oleks ühelt poolt justkui õng talunikele investeeringute tegemiseks antud, aga võib-olla on tee jõeni keeruline, et õnge kasutada.
Tänuväärne on noorte talunike toetamine, mis võimaldab üle võtta perekonna majapidamisi ning vanemate tööd jätkata. Summad ei ole küll suured, kuid tõenäoliselt ei lähe keegi maale talu pidama raha pärast.
Mõtlemisainet on palju, nii PRIA toetuste jagamise süsteemi kui ka toetusi saanute statistikat analüüsides. Ei saa väita, et PRIA tööl sisu pole, kindlasti on, kuid alati annab igat süsteemi paremaks teha, täitmaks eesmärki - hoida meie elukeskkonda ning arendada maaelu.