Viiendik Eesti elanikest on viimase kolme aasta jooksul puutunud kokku mõne võimaliku hädaolukorraga, kõige sagedamini on selleks ilmastikust tingitud hädaolukord, selgub värskest uuringust.
Hädaolukorraga on kokku puutunud viiendik Eesti elanikest
Uuringust selgub, et kokku 22 protsenti Eesti elanikest on viimase kolme aasta jooksul puutunud kokku hädaolukordadega. Neist pooled ehk 11 protsenti oli kokku puutunud ilmastikust, näiteks tormist või üleujutusest tingitud hädaolukorraga.
Elutähtsa teenuse katkestust oli kogenud kuus ja suurõnnetust liikluses viis protsenti vastanutest.
Võrdselt kolm protsenti oli kokku puutunud ulatusliku metsa- või maastikutulekahjuga, tulekahju, plahvatuse või varinguga ühiskondlikus hoones ning õnnetusega kodulähedases kemikaale käitlevas ettevõttes.
Kokku 76 protsenti vastanutest ei olnud viimase kolme aasta jooksul puutunud loetletud hädaolukordadega.
Uuringus nimetatikokku seitset hädaolukorda. Need olid ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju, elutähtsa teenuse katkestus kestvusega üle 48 tunni, õnnetus kemikaale käitlevas ettevõttes, tulekahju, plahvatus või varing ühiksondlikus hoones, nagu näiteks kauplus või kino, kiirgus- või radiatsiooniõnnetus, suurõnnetus liikluses ning ilmastikust, näiteks tormist või üleujutusest tingitud hädaolukord.
Uuringust selgub ka, et Eesti elanikud ei pea hädaolukordade tekkimist väga tõenäoliseks. Kokku tunneb ennast vähemalt ühest võimalikust hädaolukorrast väga tõenäoliselt ohustatuna 26 protsenti Eesti elanikest.
Uuringu viis läbi TNS Emor päästeameti tellimusel. Uuringufirma küsitles käesoleva aasta aprillis kokku 1191 Eesti elanikku vanuses 18-74 eluaastat.