Lääne-Viru jäätmekeskus Vinni vallas Piiral sai eile nurgakivi, kuid vaidlused jäätmeseaduse tõlgendamise üle jätkuvad.
Juhtkiri: Läbi raskuste prügila poole
Nurgakivipanek oleks võinud toimuda juba kolm-neli aastat tagasi, kuid maakonna ühtse jäätmekeskuse ideest ehituse alguseni on kestnud vaidlused, mis jäätmeseaduse tõlgendamise üle jätkuvad ka edaspidi. Seadusega on küll omavalitsustele pandud kohustus oma territooriumil jäätmevedu korraldada, kuid nad ei tohi jäätmeid suunata sinna, kuhu on rahaliselt kasulikum.
Keskkonnaminister väitis hiljuti linnade ja valdade päevadel, et jäätmeseaduse muudatuse seadus tuleb veel käesoleval aastal vastu võtta eesmärgiga võtta üle Eesti õigusesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu uus jäätmete raamdirektiiv, mis täpsustab ja sätestab mitu olulist jäätmealast mõistet, nagu jäätmetekitaja, edasimüüja, vahendaja, korduskasutamine, korduskasutamiseks ettevalmistamine, töötlemine ja kõrvalsaadused.
Prügi tähendab äri ja Eestis on see üsna monopolidekeskne. Lääne-Virumaalgi on enamikul klientidest sõlmitud leping kas jäätmekäitlusfirmaga Ragn Sells või Veolia Keskkonnateenistus.
Ragn Sellsil on Lepnal oma jäätmejaam ja praegu veab see firma enda kogutud prügi sinna eelsortimiseks. Jäätmekeskuse valmides on oluline, et maakonnast kogutud prügi jõuaks Piirale.
Lääne-Viru jäätmekeskuse kontseptsioon ja plaanid on ilusad ja õilsad. Prügi hinna alanemine võrreldes prügilatesse ladestatava prügi hinnaga ja selline hinnalangus, mis oleks inimestele nii tuntav, et nad eelistaksid prügi metsaviimise asemel selle jäätmekeskusse toimetamist, on igati tervitatavad. Samuti ka plaan sorditud prügi keskkonna- ja energiasäästlikuks kasutamiseks Iru soojuselektrijaama prügipõletuskateldes. Virumaa Teataja hoiab pöialt selle ettevõtmise õnnestumisele.