Kuigi kõneldakse palju sellest, et poliitika on inimesi ära tüüdanud, räägivad valimisaktiivsuse numbrid teist keelt ning seekordsel eel- ja e-hääletamisel löödi lausa rekord.
Juhtkiri: Aktiivsed valijad
4. märts 2011, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu valimiste eelhääletamisel käis kolmel päeval kokku valimisjaoskondades 108 965 inimest. Koos elektrooniliselt antud häältega oli oma hääle andnud 249 811 valijat, mis moodustab 27,4 protsenti valijate üldarvust. Näiteks 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eelhääletamise lõppedes oli oma hääle andnud ühtekokku 236 384 valijat.
Sealhulgas Lääne-Virumaal kasutas eelhääletamise võimalust 6168 valijat, neist 1048 hääletas väljaspool elukohta. Eelhääletanute protsent hääleõiguslike kodanike koguarvust on maakonnas 12,6%.
On palju rõhutatud, et iga hääl on kaalukausil otsustav, ja näib, et inimesed on seda nõu kuulda võtnud. Iseasi, kas aktiivsusele tiivustab rahulolematus olevaga ja tahetakse muutusi või minnakse käesolevat positsiooni kinnitama.
Palju tegeldakse enne valimisi ennustamistega ja eelhääletanute kõrget aktiivsust arvestades võib arvata, et valimisaktiivsus kokku võib tulla päris suur. Samas on just e-hääletamine ka aja märk ja tulevikus liigutaksegi rohkem selle poole, seda kõike muidugi vanamoodsa valimissedeli kasti poetamise arvelt.
Samamoodi nagu ennustused, on valimiste lahutamatu osa ka kõiksugused eelnevad küsitlused, mis on tegelikult omamoodi valimispropaganda, sest küsitluse tulemused sõltuvad paljuski sellest, kes küsitluse tellis.
Olgu mis on, 6. märtsi õhtuks on kõik selge ning siis võib vaadata, mis ennustustest täppi läks ja kui adekvaatsed need küsitlused tegelikult olid, kuid selleks tuleb neil, kes oma häält veel andnud ei ole, pühapäeval valima minna.