Nagu arvata oligi, asus valimised võitnud reformierakond koalitsioonikõnelusi pidama oma senise koalitsioonipartneri IRLiga, mis üldjoontes tähendab seda, et kõik jääb samaks ja Eesti jätkab parempoolsel kursil.
Juhtkiri: Riik jätkab samal kursil
10. märts 2011, 07:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iseasi on aga see, kui palju keegi oma põhimõtetest taganeb ja milliseks koalitsioonileping tegelikult kujuneb. IRLi soov sinna sisse kirjutada oma kulukad lubadused, nagu emapension, tasuta kõrgharidus ja kodukulude langetamine, ei pruugi reformierakonnale meeldida.
Samas läheb reformierakonna ja IRLi vahel kõvaks nagistamiseks ka ministriportfellide pärast. Mingil määral sõltub jagatud ministriportfellidest hiljem see, millise positsiooni üks ja teine erakond koalitsioonis saab ja millised konkreetsed inimesed asuvad ministeeriumide etteotsa.
On selge, et reformierakonnal on käes trumbid, mis aitavad neil oma partneritest üle sõita. Ka IRLi sees endas on naginat, sest on tunda Res Publica tiiva survet “kampsunitele” ehk Isamaaliidu poolele.
Põhimõtteliselt saaks teha veel mitut seltsi koalitsioone, kuid sotsidega läksid oravad rääkima küllap vaid selleks, et IRLi veidi talitseda, sest ühisosa pole neil just mahukas ja sotsidest roosihaldjad jäetakse ilmselt meeskonnast välja.
Sotsidega ühise keele leidmisel on kõige suuremaks komistuskiviks erinev arusaamine maksupoliitika arengust. Paremerakondadele poleks vastuvõetav astmelise tulumaksu kehtestamise plaan, mis sotsidele on tähtis nagu keskerakonnalegi.
Keskerakonnal pole aga praegu koalitsiooni asja ilmselt isegi siis, kui Edgar Savisaar täidaks oma lubaduse koalitsiooni saamise nimel erakonna juhi kohalt tagasi astuda.
Olukorda, et valitsevate erakondade puhul jääb kõik samaks, nimetavad mõned küll stagnatsiooniks, kuid seda väidet ei tohiks väga tõsiselt võtta.