Tänavune kevad on põlluharijate jaoks ootusärev, sest pole selge, kuidas paks lumekiht ja külmumata maa põldudele ja istandustele mõjusid, kuid kevadriske saab osaliselt maandada.
Hoolas põllumees püüab maandada kevadriske
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke nentis, et rekordiliselt paks lumekiht tekitab sulades põllumeestele kevadel ilmselt lisaprobleeme. “Jõgeva sordiaretuse instituudi korraldatud seminaril ei osanud ka teadlased anda täpseid juhiseid,” lausus Ülo Niisuke.
Suurte kogemustega põllumees märkis, et kevadel tasub olla hoolas nii suurel põllumajandustootjal kui aiapidajal. “Lumi tuli sulale maale ja seetõttu jätkasid taimed elutegevust. Õnneks jõudis kahenädalane külm läbi lume ka mullani ja pidurdas kasvu, aga ikkagi on taimed kurnatud ja vajavad esimesel võimalusel lisatoitained,” selgitas Niisuke.
Muresid jagub
2000 hektaril teravilja kasvatav J. K. Otsa talu rajaja Jaan Kiisk nentis, et põllumees peab tänavu olema valmis taliviljade ümberkülvide tegemiseks. “Talv on olnud pikk ja karm ning taimikud kurnanud. Et korralikku saaki saada, tuleb kevadel samadele taliviljapõldudele, kuhu sügisel sai külvatud, taas külvata,” rääkis Jaan Kiisk.
Põllumees lisas, et saadaval on ka kurnavast talvest nõrgaks jäänud taliviljade kasvustimulaatorid, mida taimede turgutamiseks saab kasutada. “Aga põldudele pritsitavast kasvustimulaatorist on loomulikult kasu vaid siis, kui taim on veel elus,” märkis Kiisk. Baltic Agro Ida- ja Lääne Virumaa esindaja Toomas Käbin kommenteeris, et kasvustimulaator aitab tugevdada taime juurestikku, mille tõttu paraneb toitainete saamine mullast ja suureneb taime elujõud.
Põllumeeste juht Ülo Niisuke toonitas, et hoolas tuleb olla üleujutuste ja liigvee suhtes. “Kõige halvem on see, kui taimed jäävad pikemaks perioodiks jääkooriku alla. Suurtelt põllumassiividelt on vahel võimatu vee ärajuhtimine, kuid oma aiamaal saab seda teha ka labida abil,” kõneles Niisuke. Ta lisas, et teisalt ei tea meist keegi, milline tuleb suvi. “Seepärast on talviste sademete maksimaalne ärakasutamine taimede kasvuks küll vajalik. Vanaisade õpetus on omal kohal, et teha põllu- ja aiatöid õigel ajal. Olen aiamaal alati kartuli pannud maha esimesel võimalusel ja saaki saanud juulikuu algul,” rääkis Niisuke.
Tema soovitab porgandi külvata nii vara kui võimalik. “Ka neil, kes ei kasuta mineraalväetisi, võib tänavune saak olla rikkalik. Vanarahva tarkus ütleb, et härmatis talvel ja kevadel märja lume sadu on nigela lämmastiku eest. Kuidas loodus siin toimib, on ka teadusele veel arusaamatu,” rääkis ta. Ülo Niisuke arvas, et kindlasti on paks lumi teinud kahju põõsastele, seetõttu on varane põõsaste hooldus hädavajalik.
“Paanikasse ei maksa ka minna, sest taim on väga visa. Hoolikalt tuleb jälgida oma aias elu tärkamist ja alles äärmisel vajadusel võtta vastu otsus lõikamiseks. Loodus on helde hoolsale.”
Astelpaju pole paju
Üheksakümnendate astelpajubuumi ajal rajati Eestisse kümneid suuremaid ja väiksemaid astelpajuistandusi. Astelpajukasvatuse ja nende viljadest toodete valmistamisega tegeleva firma Berry Farming OÜ juhtivspetsialisti Elle Armi sõnul pole astelpaju paju ja selle kasvatamine nõuab tarkust ja hoolt.
Nagu ikka lumerohketel talvedel, on madalamatel ja raskemate muldadega põldudel üleujutuste oht. “Astelpajudel on juurtel mügarbakterid, mis aitavad taimel hapnikku omastada, siis on väga oluline see, et kui taim puhkeperioodist väljub ja tahab kasvama hakata, ei oleks mullas liigniiskust,” kõneles ta. Kuna tänavu talvel tuli lumi järsku ja sula maa peale, on maa lume all endiselt sula.
“Vähemalt siiani on lumi sulanud mõõdukas tempos ja kergete muldade puhul ei tohiks suurt ohtu olla. Paraku olen näinud põldusid, mis on istutatud veekogude äärde ja madalatele pindadele eeldades, et kui on paju, siis talle vesi meeldib. Aga astelpaju ei ole hariliku pajuga sugulane,” rääkis Armi.
Ta toonitas, et astelpajudele võib samuti olla ohtlik, kui on kasutatud lõikamiskorjet ja on ära võetud liiga palju lehemassi. “Taim pole sügisel jõudnud piisavalt toitaineid sünteesida ja on talvele vastu minnes nõrk. Seega on ta nõrgem ka talvekahjustuste ja õitsemiseaegsete öökülmade suhtes, kui neid juhtub sel ajal olema,” ütles ta.
Elle Armi soovitas ka vaadata, eriti nooremates istandustes, ega põldhiired pole lume all käinud koort närimas. “Seda võib juhtuda, kui ümbruses on palju harimata põlde,” sõnas ta.
Taliteravili
• 2010. aasta sügisel külvati taliteravilja Lääne-Virumaal 14 768 hektarile.
• Sellest rukist 1364, talinisu 10 319, tritikut 992, talirüpsi 2093 hektarile.