Nädalavahetusel peeti Rakveres koolinoorte teatripäevi ning lausa rõõm oli näha linna peal hulgaliselt õpilasi, kes siia üle Eesti kokku olid sõitnud.
Juhtkiri: Noortelinn Rakvere
13. aprill 2011, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lausa linna tunne tekkis, rahvast jätkus lisaks teatrile kooli ja poodi, baari ja kõikvõimalikesse ööbimiskohtadesse. Hotellid olid sel nädalalõpul üldse täis, mitte ainult inimesi, sest samaaegselt peetud koertenäitusele tulid koerasõbrad (muidugi koos oma neljajalgsetega) bussidega nii Venemaalt kui ka Soomest.
Ent tagasi noortehulkade juurde Rakvere linnapildis. See pilt oli muidugi erandlik ja petlik, sest tegelikult teame kõik, et inimeste hulk Rakveres väheneb ja iseäranis palju läheb siit ära noori. Alles hiljuti möödus Rakverest rahvaarvult ka Viimsi vald, seesama vald seal Tallinna külje all, kus hommikuti ja õhtuti on ummikud ning läbi naabri akna võid ülejärgmise naabri tuppa vaadata.
Kujutlegem, et need sajad noored, kes siin festivalil olid, ilmestaksid alaliselt Rakvere pilti. Igal tänavanurgal kohtad rõõmsaid punte, noored käivad kohvikutes ja poodides, korraldatakse meeleolukaid pidusid, toimub palju huvitavat, tühjad ei oleks ei kinosaalid ega diskoteegid.
Aga paraku pole see nii. Piisab sellest, kui keskkool saab läbi, lahkub noor suurde linna õppima ja tagasiteed ta tavaliselt enam üles ei leia. Meie linnapilt jääb aina nukramaks ja siin jalutavad inimesed üha vanemaks. Sügisene rahu ja vaikus võtab maad isegi kaunil kevadhommikul.
Kahjuks on paljud noored, kes siia jäänud, kuidagi kibestunud. On seltskond selliseid, kes käib ööklubist teise ja baarist baari lihtsalt sellepärast, et otsida ebameeldiv nägu, mis igasuguse põhjuseta üles lüüa. Rohke joomine niikuinii. Sellised juba teatrit ei tee.