Sõdurid annavad politseile tööd

Narkootikumidega seotud väärtegude arv oli eelmisel aastal tunamullusega võrreldes suurenenud. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eelmisel aastal kasvas maakonnas narkootikumidega seotud väärtegude arv, milles suurt rolli mängis Tapal baseeruv 1. jalaväebrigaad.

Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link selgitas, et kaitseväes tehtava hea kontrolli tõttu jääb rohkem ajateenijaid narkootikumide pruukimisega vahele. Sealt see kasv tulebki. Maakonna politseijuht lisas, et Tapale tulevad aega teenima noormehed üle Eesti.

Narkootikumidega seoses peetakse väärteoks pruukimist ja väikeses koguses aine omamist. Kriminaalseks läheb asi siis, kui sõltuvusainet on suures koguses.

Eelmist aastat iseloomustab tunamullusega võrreldes kuritegude hulga vähenemine ja väärtegude arvu suurenemine. Kui ülemöödunud aastal registreeriti maakonnas veidi üle 1160 kuriteo ja ligikaudu 7600 väärtegu, siis eelmisel aastal olid need arvud ümmarguselt 970 ja 8270.

Statistilised ­arvutused näitavad, et iga päev võib Eesti teedel vurada umbkaudu 5000 alko- või narkouimas sohvrit.

Maakonna politseijuhi hinnangul mõjutavad väärtegude arvu kasvu liiklusrikkumised. Aina sagedamini ületatakse lubatud sõidukiirust, suurenenud on libasohvrite ehk juhtimisõiguseta roolikeerajate arv. Alkoholijoobes juhtide arv on kaks aastat järjest püsinud stabiilsena – umbes 360 roolijoodikut aastas. Seega jääb piltlikult öeldes iga päev keegi säärase teoga vahele. Statistilised arvutused aga näitavad, et iga päev võib Eesti teedel vurada umbkaudu 5000 alko- või narkouimas sohvrit.

Mis puudutab dokumente, siis loata juhtide arvu kasv võib Lingi sõnul olla tingitud ka inimlikust eksimusest. Näiteks unustatakse juhiluba või tervisetõendit pikendada. On aga ka süsteemselt rikkumisi toimepanevaid loata juhte, 400 rikkumise kohta tuleb umbes 50 kuritegu – isikute puhul, kes pole mitte üks või kaks, vaid lausa kolm korda loata autoroolist tabatud.

Tapmisi eelmisel aastal, nagu ka tunamullu, ei olnud. Kehalise väärkohtlemise ehk maakeeli peksmise juhtude hulk on jäänud samale tasemele. Neid registreeriti kahel viimasel aastal veidi üle 190.

Jätkuvalt langeb varavastaste kuritegude arv. Maakonna politseijuhi hinnangul võib üheks põhjuseks olla see, et asjadele ei ole turgu. Samuti on omanikud muutunud oma vara suhtes tähelepanelikumaks.

Tunamullusega võrreldes kasvas eelmisel aastal süstemaatiliste varguste arv. Niisugusel puhul on tegemist paadunud varastega ja kasvu üks võimalik põhjus ongi see, et varas on trellide tagant välja saanud.

Samuti suurenes arvutikuritegude hulk. Kui eelmisel aastal registreeriti 85 arvutiga seotud kuritegu, siis tunamullu oli neid poole vähem.

Mullu politseis registreeritud viis röövimist on kõik lahendatud.

Alaealisi puudutav kuritegevus on peamiselt seotud kehalise väärkohtlemisega ja võrreldes tunamullusega eelmisel aastal niisuguste kuritegude hulk vähenes. Samuti pandi vähem toime seksuaalkuritegusid.

Kui tunamullu registreeriti maakonnas neli vägistamist, siis eelmisel aastal kolm.

Sügisel andsid politseile koormust juurde valimised: tuli hulgaliselt kooskõlastada avalikke koosolekuid, aga ka reageerida valimisreklaamiga seotud juhtumitele.

Uuel aastal keskendub politsei maakonnas jätkuvalt liiklusele. Hoolimata sellest, et eelmisel aastal jäi liikluses hukkunute arv Eestis alla poolesaja, on Lääne-Virumaal hukkunute arv liiga suur.

Selle peamised põhjused on joobes juhtimine, turvavarustuse mittekasutamine või ebaõige sõidukiiruse valik. Kindlasti saavad endiselt palju tähelepanu ka varasemad prioriteedid, näiteks narkosüüteod ja lähisuhtevägivald.

Politseile on tähenduslik ka maakonna piiride laienemine ja Aseri piirkonna liitumine Lääne-Virumaaga. “Viime ennast uue kohaga kurssi ja asume tegutsema,” sõnas Link.