Juustumeister Natali: kraam saab kiiresti otsa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Metsanduse, põllumajanduse, aianduse ja toidunduse maamärgiks kujunenud maamess Tartus hellitab külastajaid ja eksponente viimase nelja aasta parima ilmaga.

Neljapäeval alanud ja laupäeva pärastlõunal kulmineeruval maamessil võis seitsmel hektaril kohata väga erinevat: demonstreeriti moodsat tehnikat ja tehnoloogiat, oli uudseid maitseid kõrvuti lapsepõlvest mällu sööbinud ja nüüd uuesti ellu äratatutega. Uudistamist ja uudistajaid-ostjaid leidub omajagu.

Vaeva on näinud ja Baltikumi suurimaks maaeluteemaliseks messiks hoolega valmistunud ka Lääne-Virumaa ettevõtted ja tootjad.

«Ei jõua lihtsalt vorsti lõigata ja lõikelauale välja panna – nii kiiresti saab see otsa,» lausus Delikatess Foodi ehk Võhu juustuvabriku väljapaneku juures askeldanud Natali Buntsel. Tema ja ettevõtte juhi Jegor Arutjunjan pakutud tootevalik tekitas täna leti ette järjekorra. Rahvas ostis vinnutatud veiseliha ja põdravorsti, kuid eelkõige seisti rivis populaarsete juustupatside, krõbe- ja küüslaugujuustu pärast. «Rakveres ostetakse rohkem küüslaugujuustu, siin lähevad lennult juustupatsid. Pole kokku lugenud, aga ostetakse palju,» ütles müüjatar.

Jegor Arutjunjan lausus, et ehtsat kodumaisest täispiimast, juuretisest ja soolast valmistatud juustupatse müüdi messi avapäeval paar-kolmsada tükki. Esmakordset messil osalemist ta kahetsema ei pidanud. «Plaanisin alguses Tartusse ööbima jääda, kuid pidin juba esimese päeva järel hoopis Rakverre uue kauba järele sõitma,» tunnistas napilt poolteist aastat tegutsenud firma eestvedaja.

Delikatess Foodiga samas «Ehtsa talutoidu» müügipaigas toimetas Väike-Maarja valla Kaarli talu perenaine Kadri Kopso, kel jagus tunnustavaid sõnu ka kodumaakonna juustumeistritele. «Maitsesin juustupatsi ja selle maitse meenutas mulle lapsepõlvest tuttavat Kostroma juustu,» ütles ta.

Teist aastat Tartus väljas olnud Kopso kõneles, et on mullusest kogemusest õppust võtnud. «Eelmisel aastal tekitasin endale ise konkurentsi, sest tulin välja liiga suure tootevalikuga. Kõike prooviti ja maitsti palju, aga osteti vähe,» märkis ta.

Kaarli talu tänavune silmapaistvaim toode oli Luuri-Jüri rammupäts ehk tänapäevane kaeraküpsis. Kodukandi patrioodina oli Kadri Kopso varustanud kogu kraami alates Kaarli matkaleivast, kaera-täisterahelvestest ja lõpetades küpsistega pühapäeval Väike-Maarja keskväljakul toimuvat maadluslegend Georg Lurichi monumendi avamisüritust reklaamivate kleebistega.

Laial messialal tutvustasid oma toodangut lisaks eelmainitutele veel mitu Lääne-Virumaa põllumajanduse, metsanduse või muu valdkonnaga seotud firmad: Baltic Machine Factory (BMF), Palmse Mehaanikakoda, Agrimet, Pomemet, Agroproff, Tamsalu EPT, Palmse Metall, Kukkumiskaitse, Nordkalk, Technoland.

Eile maamessil külastajana osalenud Kadrina valla põllumees Margus Sirvel kostis messi kohta, et temale on see rohkem suhtlemise koht. «Enam-vähem kõik asjad on teada, ja kui millegi vastu tekib suurem huvi, siis on see juba varem selgeks tehtud ning üle vaadatud,» lausus ta. «Ma ei käi messil mitte tehnikat vaatamas, vaid pigem kohtumas põllu- ja müügimeestega, kellega muidu tihedalt kokku ei puutu.»

Täna oli Margus Sirvel oma põllumaadel juba usinalt ametis hernekülviga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles