Kolumn: kas eestlased on haldjad?

Martin Nõmm Foto: Erakogu

Minu saksa sõber on veendunud, et eestlased on haldjad. Ta on hobiajaloolane, kelle arvates peitub germaani mütoloogias tuntud metsarahvaste taga hoopiski inimrühm, kes just siia kanti elama asus. Mõni mu siinne sõber on selle peale süngelt naljatanud, et ärgu ta jumala eest siis siia tulgu, muidu veel pettub.

Minust pole väga abi. Ikka ja jälle saadan talle mõne muusikavideo, kus mõtlik folkmuusik või sumeda kõlaga laulukoor interpreteerib haldjahäälel rahvalaulu. Ei aita ka see, et kipume olema metsalembesed ja ebausklikud. Aeg-ajalt tundub tõesti võluv see idee aasa peal murumänge mängivatest ja lõõritavatest lillepärgades eestlastest, kuid kui palju on sel üldse reaalsusega pistmist?

Tegelikult pole vist mu sõbraga asi nii hull. Tema muinasjutulik kujutelm on pigem naljatlev ja lihtsalt märk tema sümpaatiast Eesti vastu. Saksamaal teatakse baltisakslastest vähe ja ta kuulab huviga kõike meie ühistest sõnadest ja ajaloolisest seotusest. Võiks oodata, et ta tunneb sidet siinsete mõisatega või näiteks Rakvere linnusega, kuid ilmakodanikuna ta pigem imestaks, et see oli keegi inimene, mitte mõni kindel rahvas, kes suutis need ehitised välja mõelda.