Juhtkiri: Eelista kohalikku

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elukiri

Tänapäeval rändab toit oma tootmiskohast järjest kaugemale. Teinekord sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele toodud toidu söömine saastab pikkade transpordikilomeetrite jooksul toodetud heitgaasidega atmosfääri ja ummistab maanteid toitu vedavate veoautodega.


Alternatiiviks sellele on järjest populaarsemaks muutuv kohaliku toidu tarbimine. Kohalikuks toiduks peetakse tarbimiskohast kuni 150 kilomeetri raadiuses toodetud toitu. Eesti väiksust  arvestades võib ilmselt kogu Eestis toodetud toitu pidada kohalikuks. Üheks kohaliku toidu tunnusjooneks on asjaolu, et see ei ole anonüümne, sest tarbijatele antakse infot tootja kohta.

Väiketootjate mureks on aga oma kauba turustamine, kuna nad ühest küljest ei suuda aastaringselt ja piisavas koguses oma toodangut kaubanduskettidele pakkuda ja teisalt – mahetoidu lühikese säilivusaja tõttu tuleb mõnda poodi mitu korda nädalas väikeste mahtudega varustada. Lääne-Viru väiketootjad kurdavad ka usaldusväärsete ja tihedas konkurentsis püsima jäävate edasimüüjate leidmise üle.

Tarbija seisukohalt on mõistlik külastada kohalikke turgusid, kus muuseas on hinna üle kauplemise võimalus. Võib otsida ka endale sobiva taluniku, kelle juures kauba järel käia, või eelistada neid kaubanduskeskuseid ja poode, kus kohalikku kaupa müüakse. Kaubanduskettidele tuleb kohe jõuliselt teada anda, kui nende plaan kodumaist toodangut eirata ei meeldi. Seda, et tarbija sõna loeb, näitas kas või kunagine Rimi lihaskandaal, kus kaubanduskett soovis loobuda kohaliku liha müügist, ent taganes plaanist klientide surve tõttu.

Tasuks arvestada hooaegadega. Kui Eestis on õunahooaeg ja aias või turul on kodumaised õunad saadaval, siis pole põhjust kuskilt teiselt mandrilt toodud õunu eelistada. Teisalt tasub arvestada, et kohalik köetud kasvuhoones kasvanud toit ei pruugigi olla oluliselt keskkonnasõbralikum kui välismaine.

Praeguste kallite toiduhindade juures on mõistlik toitu ise kasvatada, aia puudusel võib ju harrastada potipõllundust. Ja teha ise hoidiseid, mis võimaldavad kohalikku kraami nautida ka talvel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles