Kadrina keskkooli bioloogiaõpetaja Siret Pung on sel suvel käinud iga kahe nädala tagant õpilastega Loobu jõevee elustikku ja kvaliteeti uurimas.
Õpilased uurivad ka suvel kodupaiga veekogusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet on käivitanud projekti Eesti veekogude väärtustest ühiskonnas, millest võtab osa ka kuus Lääne-Virumaa üldhariduskooli, sealhulgas Kadrina keskkool. “Selle projekti eesmärk on laiem – mitte ainult uurida vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi, vaid ka kodupaigamälu selle veekogu suhtes,” tutvustas Pung projekti.
Projekti puhul ongi Punga sõnul tänuväärne selle lai haare. “Tegevusse on ju võimalus kaasata teisigi õppeaineid. Loobu jõe kultuurilise ja majandusliku tausta uurimisel abi saamiseks olen juba rääkinud eesti keele, ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetajatega, kes olid projektis osalemisega nõus,” lisas ta.
Suvel käivad iga kahe nädala tagant koos õpetaja Pungaga Loobu jõe ääres end kooliaasta lõpul vabatahtlikult kirja pannud õpilased. Juulikuu viimasel neljapäeval olid jõe ääres sügisel kümnendas klassis õppimist alustavad Ann Münter ja Lisete Laisaar, kes õpetaja juhendamisel juba vilunult neile antud ülesandeid täitsid.
“Siin on tore olla!” selgitas Ann, miks ta suvel vabatahtlikult õppeprojektiga tegeleb. “Alguses oli igav, kui terve klassiga käisime, sest kõigile ei jätkunud tegevust. Aga suvel on põnevam ja õpetaja on ka nii sõbralik,” sõnas Lisete, tõmmates kahvaga läbi jõevee.
“Arvan, et mida rohkem õpilasi projektist osa saab, seda parem ja huvitavam on tulemus,” ütles Pung, kes kevadel käis jõe ääres mitme klassiga. Tema hinnangul on projekt heaks aluseks õpilaste uurimistöödele. “On tähtis, et õpilased teadvustaksid ja hindaksid oma kodukoha väärtusi laiemalt,” rõhutas ta.
“Kuna kõik koolid teevad katseid samadel kuupäevadel ja sama metoodikaga, saame tulemusi kõrvutada ka teiste Eesti jõgede andmetega,” kirjeldas Pung käimasoleva projekti laiemast rakenduslikkusest ning lisas, et sügiseks luuakse ka ühine andmebaas internetikeskkonnas, kuhu koolid oma tulemusi sisestama hakkavad.
Punga sõnul otsustas ta projektist osa võtta, sest pole juba kümme aastat Loobu jõe veeseisu põhjalikumalt uurimas käinud. “Nüüd avanebki hea võimalus võrrelda Loobu jõe praegust olukorda varem õpilaste uurimistöödes kajastatuga,” rääkis Pung uurimuse kasulikkusest kohalikul tasandil.
Projektis ettenähtud proovide ja uuringute tegemiseks on keskkonnaamet koolidele saatnud spetsiaalsed õppematerjalid, ankeedid ja ka katsevahendite komplektid, mis pärast projekti lõppu koolidele jäävad.
Õpilased õpivad projekti käigus lisaks veeloomadele, taimedele ja lindudele ühtlasi tundma mitmesuguseid katsemeetodeid. “Hapniku tase vees määratakse näiteks tiitrimisel Winkleri meetodi abil,” selgitas Pung samal ajal, kui Ann ja Lisete lahust analüüsisid. Näiteks jõe voolukiirust mõõdetakse kümnemeetrisel lõigul kolme õuna abil ning vee pH-d spetsiaalsete testribadega.
Sügisel algab Punga sõnul aga tõsisem töö: “Peame küsitlema kohalikke elanikke, vallavalitsust ning kohalikke tööstus- ja põllumajandusettevõtteid, kes jõega seotud on.”
Lisaks uuritakse veekogu kultuuriloolist tausta – nimesid, legende, kirjutisi, kunstiteoseid ja kultuuriloolisi paiku, nagu mõisad. Seega on projekti üks eesmärke välja tuua nii veekogu mineviku, oleviku kui tuleviku aspekt.
Nii Punga kui Anni ja Lisete kinnitusel on kohtumine kohalikega olnud alati meeldiv ning inimesed tunnevad huvi, millega jõe ääres tegeldakse.
Ükskord juhtus jõe ääres ka naljakas seik, kui koer Donna hüppas jõkke õuna järele, millega tüdrukud parasjagu voolukiirust mõõtsid. “Saime niimoodi ühe õuna tagasi ja tol päeval oligi suur õunaisu,” jutustas Lisete lõbusalt.
Haljala gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Viive Kiisi kinnitusel edeneb projekt ka nende koolis hästi. Maheda järve ääres käivad andmeid kogumas kolm kindlat Haljala gümnaasiumi õpilast ja sügisel on plaanis projekti rohkem õpilasi kaasata. “Lapsed õpivad tänu sellele projektile oma kodukoha veekogu kindlasti paremini tundma,” ütles ka Kiis.
Rakvere reaalgümnaasiumis on projekti juures abiks bioloogiaõpetaja Tiina Sirelpuu, kelle sõnul nende kooli projektijuht, geograafiaõpetaja Kadri Marksoo käib samuti suvel õpilastega Uljaste järvel uurimusi läbi viimas. Suurem töö on aga algaval õppeaastal alles ees ning valitud veekogu majandusliku ja kultuurilise väärtuse küsimustike täitmisel on toeks kultuuriloo-, ajaloo- ja majandusõpetajad.
Projekti eestvedaja Reet Kristiani sõnutsi tal vahepealset kokkuvõtet projekti kulgemisest ei ole. “Kuid olen kindel, et kõik Lääne-Virumaa koolid toimetavad aktiivselt,” sõnas ta veendunult, sest seda kinnitab õpilaste ja õpetajate pühendumus projektile.
Keskkonnaameti uurimusliku õppe projekt “Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused” on töösse kaasanud 45 üldhariduskooli üle Eesti. Lääne-Virumaalt võtavad projektist peale mainitud koolide osa veel Kiltsi põhikool, Uhtna põhikool ja Tamsalu gümnaasium.
Vaatlused kestavad selle aasta novembrini ning projekt lõpeb ühiskonverentsiga 2012. aasta aprillis, kus osalevad koolid tutvustavad oma uurimistulemusi. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.