Koolitee algab peaaegu 600 lapsele

Pilt on illustratiivne Foto: Arvet Mägi

Sel aastal alustab oma kooliteed üle aastakümnete väikseim arv lapsi. Ka kümnendatesse klassidesse läheb üllatuslikult vähe õpilasi.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul läheb tänavu esimesse klassi alla 600 õpilase. “Praeguse seisuga 584 õpilast, mis on aastakümnete jooksul väikseim arv,” ütles ta.
“Ka sündide järgi oli teada, et tänavu tuleb I klassi senisest vähem, kuid alla 600 lapse on siiski üllatus. Eelmise aastaga võrreldes on maakonnas 50 õpilase võrra vähem esimestes klassides,” lisas ta. Prognooside kohaselt peaks järgmisel aastal kooli jälle üle 600 lapse I klassi tulema.
Sõmeru põhikoolis alustab sel aastal kooliteed aga 21 last. “Kooli kõige suurem klass,” ütles I klassi klassijuhataja Reine Anton. Enamik õpilasi on õpetajale tuttavad juba eelkoolist. “Nii ei tule nad esimesel koolipäeval võõrasse kohta.” Kevadel neljanda klassiga lõpetanud õpetaja sõnul on täna kooli tulevad õpilased nendega võrreldes ikka pisikesed. “Esimese klassiga alustamine on sügisel ikka teistmoodi, eriline tunne,” kinnitas Anton.

Kooliteed alustavale Minna Anett Peilile on Sõmeru koolimaja tuttav, sest tema ema Raili Peil on koolis õpetaja. Ja et lasteaiakaaslasedki paljud tulevad tema klassi, on esimene koolipäev sõpradega taaskohtumine.
“Koeraga,” vastab Minna Anett, kui küsida tema koolikoti kohta. “Koolikott on ikka kõige tähtsam,” ütleb ka ema.
Et Minna Anettil on vanem õde ja vend, kel üldhariduskool juba lõpetatud, on lapse kooliminek Raili Peilile küll tuttav, kuid samas ikkagi uus.
Koos on aga Edgar Valteri joonistustega aabitsat, millest õppis ka Minna Anetti õde, korduvalt kodus uuritud. “See oli lemmiklektüür mingil ajal. Mina ütlesin esimese lause ja Minna teadis peast lõppu,” lisas Raili Peil.

I klassi õpilaste vähesusest rohkem üllatas aga X klassidesse minejate arv. Marge Lepiku sõnul oli teada, et ka X klassidesse tuleb vähem õpilasi, kuid õpilaste arvu langus on siiski arvatust suurem –  praeguse seisuga on X klassi registreerunud 387 õpilast. “Põhikoolilõpetajate arvust lähtudes eeldasime, et õpilasi tuleb 450 ümber, kuid eelmise aastaga võrreldes on üle 70 õpilase vähem, kusjuures viies gümnaasiumis on X klassis alla 20 õpilase,” tõi ta välja. Ka järgmistel aastatel on Lepiku ütlusel veelgi suuremat langust näha.

Kunda ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Meelike Abroi sõnul on täitumus väike ja õpilasi võeti täiendavalt vastu 29. augustini. “Kevadel lootsime, et tuleb rohkem õpilasi, aga praegu on selline olukord, kus mõned õpilased otsustasid minna siiski Noarootsi, ehk sellepärast, et rohkem keeli õppida, eeskätt huvitas neid rootsi keel. See oli nende valik,” rääkis ta.

Eilse seisuga oli kooli X klassis 11 õpilast. “Loodame, et õppeaasta alguses tuleb õpilasi ehk juurde. Meie eksamitulemused olid head ja pakume huvitavaid valikaineid,” lootis Abroi.
Eelmisel õppeaastal oli Kunda koolis põhikoolilõpetajaid umbes 40, mis oli Abroi sõnul väikseim kui tavaliselt. “Aga meil on kakskeelne kool ja vene peredest õpilasi ka eesti osas päris palju ning mõned õpilased arvasid, et nende keeletase ei ole nii kõrge, et jätkata õpinguid keskkooli X klassis. Väga paljud otsustasid ametikooli kasuks,” lisas Abroi.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani aga ütles, et teiste maakoolidega võrreldes on neil palju kümnendikke, kuid mulluse õppeaastaga võrreldes vähe. Esimest korda alustab koolis ainult üks klassikursus 33 õpilasega. “Mõõna aeg on jõudnud oma põhja,” lausus ta.
Ka tulevikus ei näe Pani seda, et Kadrinas peaks tingimata avatama kaks klassikomplekti. Majanduslikult on otstarbekam avada üks, pakkuda neile õpilastele erinevaid suundi ja valikaineid.

Marge Lepiku kinnitusel ongi koolid, kes on aastaid võtnud 20-25 last X klassi, tänavu hädas.
“Lapsi on vähem, kui oli eelmistel aastatel, minnakse kutsekooli ja teistesse koolidesse,” rääkis ta. Lepiku sõnul on tavaline, et põhikooli lõpetanutest jätkab 70% omas koolis gümnaasiumiastmes, kuid nüüd ei lähe paljud oma kooli edasi. Ja seadus ei keela kümne lapsega klassi avamist. “Probleem on aga selles, et riigipoolsest rahastusest nii väikese laste arvu puhul toime tulemiseks napib ning kohalik omavalitsus peab selle leidma,” selgitas ta.