Hiljutise majandussurutise käigus võis üha rohkem ja rohkem kuulda nii poliitikute kui ka majandusinimeste suust tõdemust, et on vaja enam arendada ettevõtlust ja ettevõtlusõpet. Käivitati mitmeid täienduskoolitusi, programme ja võeti kasutusele muid meetmeid, et inimesi õigele teele suunata. Kindlasti on ettevõtlus just see, mis aitab rasketel, ja tegelikult ka parematel aegadel, nii inimesi kui ka riigi majandust edasi.
Miks on siis ikkagi nii, et Eurobaromeetri 2007. aasta uuringu andmetel ei olnud 61% eestlastest mõelnudki oma ettevõtet luua ning vaid 5% tööealisest elanikkonnast tegeles ettevõtlusega?
Täpseid vastuseid sellele küsimusele ei ole kindlasti mitte kellelgi, kuid minu arvates tasub välja tuua vähemalt kolm põhjust. Esiteks – ettevõtluse arendamisele suunatud õpe on puudulik, teiseks – meil pole erinevalt näiteks Ameerika ühendriikidest välja kujunenud ettevõtlikkust ja riskide võtmist soosivaid traditsioone ning kolmandaks – kuna puuduvad ettevõtluse traditsioonid ja ka õpetamise traditsioonid, siis pole ka nende kahe osapoole vahel välja kujunenud head koostööd, mis aitaks kaasa uute ettevõtjate koolitamisele.
Millegipärast on kujunenud arvamus, et ettevõtlusõpe ja sellega kohe seonduv mõiste “ettevõtlikkus” on vajalikud ainult nendele inimestele, kes plaanivad asutada oma äri ehk siis ettevõtte. Nii jääb ülalmainitud statistikast lähtudes mulje, et pea 95 protsendil tööealisest elanikkonnast pole vaja selle temaatikaga tegeleda.
Eesti kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel kokku kutsutud ettevõtlusõppe mõttekoda sõnastas ettevõtliku inimese ideaali – “Mõtlen loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin”.
Ettevõtlikku inimest iseloomustavad väga paljud positiivsed omadused, näiteks aktiivne eluhoiak, initsiatiivikus, loomingulisus, suhtlemisoskus jne. Kas need on oskused, mida vajavad vaid need, kes plaanivad rajada oma ettevõtte? Minu arvates on need kindlasti sellised omadused, mida vajavad ka töövõtjad. Ei ole ju enam nii, et “mõisa köis, las lohiseb” ja tööandja vaadaku ise, kuidas oma eesmärgid saavutab. Ning ega siis ettevõtlikkus vaid tööalase hakkama saamisega seondu. Kõiki neid omadusi on vaja ka isiklikus elus toimetulekuks.
Ühiskonna arengu tagavad liikmed, kes julgevad unistada suurelt, tahavad riskida selle nimel, et oma unistusi täide viia, ega karda sellel teel eksida. Viimane aga nõuab rohkemat kui vaid tavateadmisi ja -oskusi. Nõuab nii isiklikke õigeid hoiakuid kui ka ühiskonnas levinud väärtusi.
Kuidas õppida ja õpetada inimesi kaotama? On ju teada, et nii mõnigi Ameerika ettevõtja ei ole huvitatud koostööst inimestega, kes ei ole vähemalt ühte pankrotti oma ettevõtjakarjääris läbi teinud. Äkki ongi meid takistavaks teguriks see, et aastakümnete jooksul ei olnud meil eksimine lubatud?
Ettevõtte roll on teenida omanikku ja olla ka ühiskonna teenistuses. Omanikku huvitab kasu, ja kasu ei ole alati ainult kasumi teenimine. Ühiskond on huvitatud tasutavatest maksudest, kuid kindlasti ka arengust. Ettevõtjad kurdavad, et õppeasutustest tulevad noored ei ole tööks piisavalt ette valmistatud. Et seda probleemi lahendada, ongi ettevõtjad ning ettevõtete võtmeisikud oodatud osalema nii õppekavaarenduses, õppeprotsessis mentorite ja treeneritena, praktika juhendajatena.
Selliselt osaledes ongi tuleviku-kasu see, et tööjõu järelkasv vastab ettevõtete ootustele ja tagatud on ka ühiskonna jätkusuutlikkus. Õnneks paljud ettevõtted praegu nii juba ka toimivad. Möödas on need ajad, mil tööandjate esindajad vastasid kõrgkooli soovile kutsuda tippspetsialist tudengitele esinema, et neil ei ole võimalik kulutada oma ressurssi, eelkõige inimressurssi, põhitegevusega mitteseotud kõrvaltegevuseks. Näiteks on teenusmajanduse koja üheks eesmärgiks just väärtustada investeerimist haritud tööjõudu, kõrgkoolidega koostööst huvituvad ka mitmed teised ettevõtlusorganisatsioonid.
Sellises olukorras on unikaalne roll erakõrgkoolil, et sidustada ettevõtlus ja haridus. Peab ju erakõrgkool tagama ettevõtjana püsima jäämise ja ka kvaliteetse hariduse, mis võimaldab lõpetajatel tööd leida ja teha ning kohaliku ühiskonna arengus kaasa rääkida.