Kunagi levis nali, mis võis olla pärit ka elust enesest: üks soldat jäeti sõja lõppedes mingitel põhjustel tähelepanuta. Kui ta lõpuks avastati, siis öeldi talle, et sõda juba ammu läbi, võta kiiver peast.
Nädala kaja: kiivrit ei saagi pähe
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
11. august 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeval nädalal pakkus palju kõneainet Hispaania hävitajalt Otepää kohal eksikombel välja tulistatud lahingurakett.
Piloot andis kell 15.44 raadio teel hoiatuse. Kuusteist minutit hiljem edastati hävitaja kodubaasist Leedust info raketi kohta Saksamaale NATO õhujuhtimiskeskusesse ja Eesti õhuvägedele. Ja siis kulus veel veerand tundi, mil Eesti õhuvägi sai Leedust kinnituse, et jutt tulistamisest vastab tõele ja rakett kujutab endast ohtu. Pool tundi kulus juba ainuüksi selleks, et teada saada, mis juhtus.
"Kriisiohjamisõppustel on saanud selgeks, et võimalikuks kriisiks tuleb varakult
valmis olla."
Ei taha kohe mõeldagi, mis sünniks agressori äkkrünnaku korral. Millal leiaks kinnitust, et rünnak toimub? Millal antaks mööda käsulaudu pidi kaitsekorraldus? Ja eks see kaitse korraldaminegi võtab aega. Arvestades tänapäevaseid sõjapidamisvahendeid võib lahing juba läbi olla, enne kui meie kaitseväelased üldse kiivrigi pähe saavad.
Vastupidi kaitseväele ei saa meie päästjad jälle kiivrit peast. Lõppeva nädala neljapäeval lõõmas maakonnas kaks maastikupõlengut ja üks põleng Harjumaal oli Läsna kandis meile üsna lähedal.
Põlengud jätkusid ka Ida-Virumaal ja nii juhtuski, et kogu Ida päästekeskuse ressurss oli ühel ajal hõivatud. Et tekkinud oli kriisieelne olukord, kutsus päästeameti ida regiooni vastutav korrapidaja kokku regionaalse staabi. Kriisiohjamisõppustel on saanud selgeks, et võimalikuks kriisiks tuleb varakult valmis olla. Kui hakata pärast matsu reageerima, nagu seda tehti lumetormi Monika ajal 2010. aasta detsembris, siis on juba hilja. Toona jäi Padaorus lumevangi 600 inimest. Seda oleks saanud õigel ajal tegutsedes vältida.
Eile algas Käsmus festival Viru Folk. Selle korraldajad tahavad juhtida tähelepanu asjaolule, et me liialt palju muretseme. Ja nii see kipub paraku olema. Visakem siis kasvõi selleks nädalavahetuseks muremõtted peast. Paljud ütlevad nüüd, et võimatu. Aga tehkem siis nii, et olgem õnnelikud, ja kui me ei suuda olla õnnelikud, siis olgem rõõmsad. Ja kui ei suuda olla rõõmsad, siis olgem muretud. Ja kui ei suuda olla muretud, siis olgem nii muretud kui vähegi võimalik.