Kolmandik õpetajaid võib olla ülearu

Väikesed juntsud, kes tänavu sügisel abiturientide käekõrval oma esimesel koolipäeval läbi Rakvere gümnaasiumi saali kõndisid, ei saa olla kindlad, et nad kunagi sama kooli lõpetavad. Foto: Arvet Mägi

Riigi soov on moodustada Lääne-Virumaa koolide baasil üks gümnaasium, kohaliku rahva hinnangul võiks aga tulevikus tosina gümnaasiumi asemel olla neli-viis.

Lääne-Viru maavalitsuse haridusosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul on maakonna koolivõrk läbi aegade olnud üks tihedamaid Eestis. “Viimase kahekümne aastaga on lisandunud kaheksa kooli, õpilaste arv on aga vähenenud umbes 12 200lt 6806ni sel õppeaastal,” lausus Lepik.

Õpetajate arv on samas vähenenud oluliselt väiksemal määral, näiteks 1999. aastaga võrreldes, mil õpilasi oli ligi
11 500, umbes 18%. Riigi poolt on Lepiku sõnul surve vähendada õpetajate ja klassikomplektide arvu kolmandiku võrra, mis võimaldaks ka õpetajate palka tõsta.

Marge Lepik meenutas, et üheksakümnendatel aastatel räägiti, et Eestis on üks õpetaja 14 õpilase kohta, mis on kehv näitaja, sest Euroopa keskmine oli siis üks õpetaja 18 õpilase kohta. “Lääne-Virumaal on õpetaja kohta alla kümne õpilase,” lisas Lepik.

Riigi suundumus on gümnaasiumide lahutamine põhikoolidest ning maakonna gümnaasiumi moodustamine 12 tegutseva gümnaasiumi liitmise teel. “Sellel ei oleks aga enam kindlasti 12 asupaika, vaid üks kuni kolm,” selgitas Lepik. Praeguse seisuga õpib Lääne-Virumaa koolides gümnaasiumiastmes 1252 õpilast.

Kui nüüd on kõikides maakonna gümnaasiumides kokku 60 klassikomplekti, siis maakonna gümnaasiumis oleks plaanide kohaselt 42 klassikomplekti ehk 14 paralleeli.

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul tähendaks ühe ühendatud gümnaasiumi rajamine Rakverre ka vajadust uue hoone järele. “Rakveres lihtsalt ei ole majakarpi, kuhu selline kool sisse panna,” nentis Juhkami.

Samas on kõik arvestused tehtud maakonna piires, kuid tegelikus elus on asjad veidi teistmoodi. “Aga mis saab näiteks Ambla või Aravete lastest, kes Tapal koolis käivad, sest Paide jääb neile ikka väga kaugeks,” muretses Tapa vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi.

Marge Lepik rääkis, et maavalitsuse ja omavalitsusliidu vaatepunktist on oluline säilitada hariduse kättesaadavus kuni VI klassini võimalikult kodu lähedal. “Põhikool peaks olema igas vallas,” arvas Lepik, kuid lisas, et riigi seisukohalt vaadates on Lääne-Virumaal kolm jätkusuutlikku põhikooli: Rakvere, Sõmeru ja Vasta. Piisava jätkusuutlikkusega on ka Laekvere, Lasila ja Uhtna kool.

Gümnaasiumidest on jätkusuutlikud kõik kolm Rakvere gümnaasiumi ning Tapa gümnaasium ja Kadrina keskkool. “Kindlasti ei ole jätkusuutlikud Rakke gümnaasium ja Tapa vene gümnaasium, ülejäänud koolidel on erinevaid probleeme,” rääkis Lepik.

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami hinnangul võiks Lääne-Virumaal olla neli-viis gümnaasiumi.

Et sündimus on pisut tõusnud, on alust arvata, et lähiaastatel õpilaste arv märkimisväärselt enam ei vähene. Samas on sel õppeaastal Lääne-Virumaa koolides õpilasi ligi 600 võrra vähem kui aasta eest.

“Sündimus on küll kasvanud, aga keegi ei oska prognoosida koolirännet,” kõneles Marge Lepik, viidates asjaolule, et mõne aasta eest Lääne-Virumaal sündinud lapsed ei pruugi sugugi Lääne-Virumaal või isegi mitte Eestis kooli minna.
Lepiku sõnul peavad omavalitsused usinalt koostööd tegema, sest vastasel juhul võib tulemus olla nukker. Ennekõike tähendab see aga koolide ühendamist, ühise õppekava rakendamist ja transpordikorraldust.

Ühise õppekava rakendamiseks on praegu kõige agaramalt tööd teinud Haljala gümnaasium ja Kunda ühisgümnaasium, kellel on ka omavalitsuste tõhus toetus.