Juhtkiri: ühtehoidmine on ilus

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kui pühapäeva hommikul veeres tumedal ja pisut ähvardaval mürinal Rakvere Keskväljakule üksteise järel mootorrattaid, juhid enamasti nahas ja kiivrid peas, piilus ehk mõnigi linlane ettevaatlikult kardina tagant ega julenud välja minna, sest vaatepilt oli üsna agressiivmehelik ja hirmutav.

Kuid peamiselt musta riietatud mehed ja naised olid kogunenud Rakverre hoopis südamlikul põhjusel: austama motosõiduga mõne aasta eest lahkunud dirigent Tarmo Leinatamme. Jah, musta rüütatud rahvas tuli mürinal kokku hellal põhjusel.

Teist aastat mälestussõitu korraldav Hannes Võrno tõi tsiklimehi ja -naisi eeskujuks kõigile. Ruttavas anonüümses rahvamassis on motoinimesed need, kes kokku hoiavad ja tervitavad üksteist ka siis, kui vastu kihutava motika seljas istuja nimest aimugi pole. Nüüd kogunesid nad nukral põhjusel, mälestades inimest, kellega suur osa neist ilmselt isiklikult kokku puutunud ei olnud. Aga auretk on auasi.

"Ruttavas anonüümses rahvamassis on motoinimesed need, kes kokku hoiavad ja tervitavad üksteist ka siis, kui vastu kihutava motika seljas istuja nimest aimugi pole."

Rakverre oli motorahvast kokku sõitnud paljudest paikadest üle Eesti. Nad ei tundnud üksteist, aga ei hoolinud sellest. Kõik oli kokku lepitud. Vaikides, tseremoonitsemiseta, vaidlemata asuti ritta ja tehti nii, nagu pealik ütles. Ja kui Hannes Võrno palus kõigil kiivri peast võtta, et üksteise nägu näha, sest kui kord tänaval kohtutakse, oleks rõõm teineteist ära tunda ja sõbralikult ühiseid retki meenutada, siis nii ka tehti.

Ilmselt on paljudes eluvaldkondades nõnda, et ühesugused hoiavad kokku. Küllap hoiavad ühte lumelaudurid, võibolla nad isegi viipavad mäel üksteisele. Kindlasti teevad seda ju bussijuhid. Mootorratturid on aga ühine seltskond, kuhu kuulumiseks pole palju vaja: peab sõita oskama ja olema mootorratta omanik. Märkida maksab ehk seda, et tsiklistidele ei ole tähtis, millise rattaga keegi müristab. Olgu tegu vanatehnika või hirmkalli Harleyga, kaherattaline on kaherattaline. Motoüritustel valitseb sõbralik meeleolu ning Ameerika filmide tekitatud kuvand tsiklistidest kui röövlitest ja bandiitidest ei vasta vähemalt Eestis tõele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles