Nädala kaja: ilma allahindluseta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Andres Pulver.

FOTO: Meelis Meilbaum

Kuula artiklit

Eile kippusid mitme ettevõtte reklaamid arvuti postkasti ummistama. Hällõuviini kõrval on Ameerikamaalt teise suure hilissügisese pühana must reede meieni jõudnud. Küll teistes mastaapides ja kodukootult pisikesena, aga iga aastaga pisut jõulisemalt.

Ameerikas on must reede tõeline ostlemispüha, mida suur osa inimesi pikisilmi ootab, et vajalikud (ja kohati ka mittevajalikud) ostud just sel päeval ära teha. Ulatuvad musta reede allahindlused ju 70–80 protsendini. Meil nii suurtest allahindlusprotsentidest ei räägita, üks eilsetest pakkumistest “ahvatles” näiteks viieprotsendilise soodustusega.

Tegelikus elus aga me endale allahindlusi lubada ei saa. Ma ei saa musta reede puhul endale lubada allahinnatud tööd teha, keegi ei saa. Vastasel juhul leitaks keegi teine, keegi selline, kes endale allahindlusi ei lubaks.

Kuid sel nädalal on ühiskonnas mustast reedest märksa enam tähelepanu all ÜRO rändelepe. Mitte keegi täpselt ei tea, millest jutt käib, aga kõik räägivad. Isegi kõik riigikogu liikmed pole seda dokumenti läbi lugenud, aga oma (või partei) seisukoht on igaühel. Minul ei ole. Just sellepärast, et ma pole asjaga tuttav.

"Lisako ja Matsimoka salaamivorst on tiitlite väärikad kandjad ja said need ilma mingi allahindluseta."

Ning mul polegi erilist huvi tutvuda 44 lehekülje pikkuse dokumendiga, mille kohta isegi kõige suuremad spetsialistid ütlevad, et ei saa asjast aru – mitmeti tõlgendatavaid kohti on selles lihtsalt liiga palju. Nii palju olen siiski aru saanud, et mingi seos on tollel dokumendil mustade meestega. Või siis sellistega, kelle nahavärv meie omast rohkem või vähem tumedam.

Küll tundub aga kummalisena sel nädalal sündinud Viru maakohtu otsus karistada sihtasutust Virumaa Kompetentsikeskus tingimisi rahalise karistusega.

SA Virumaa Kompetentsikeskus on ju sisuliselt pankrotis ja menetlus käib, seega on tegu otsekui surnud inimese karistamisega lootuses, et ta enam mingeid sigadusi korda ei saada. Nagu hea kolleeg Aivar Ojaperv irooniliselt tähendas: “Mina lähen vales kohas üle tänava, aga karistatakse Virumaa Teatajat.”

Eile õhtul tunnustati Lääne-Virumaa aasta ettevõtet ja selgus maakonna tänavune parim toode. Lisako ja Matsimoka salaamivorst on tiitlite väärikad kandjad ja said need ilma mingi allahindluseta. Mis sellest, et eile oli must reede.

    Tagasi üles