10 ja 50 aastat tagasi

Virumaa Teataja. Foto: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Võsu on neegreid täis

Ja kõik päikese küpsetatud. Viimaste nädalate päikesepaistelised ilmad on rannaliival peesitajad pruuniks lakkinud. Valgele inimesele vaadatakse lausa imestusega. Jah, eks ole ikka mõnus küll lasta ennast päikesel praadida ja käia siis aeg-ajalt merevees. See on Võsu suurim mõnu. Kuid siis, kui puhkajad rannamõnusid naudivad, on puhkekodu personalil tegemist ja muret küll. Direktor Elmar Purje kabinetis oli parajasti üks noorik. Tehti töökaupa. Noorik oli puhkekodust lahkumas. Tuusiku aeg sai täis. Direktor aga pakkus tööd, üks päev ametis, teine vaba, võib ka rannas olla. Elamispinnaga ei tule muret. Personali on ikkagi vähe. Ometi on suvel Võsul töötada päris kena, puhkekodult on korter, palju vaba aega. Üht-teist on tänavusel Võsul uut ka. Sööklates on nüüd gaasipliidid. Toidutegemisel hoopis teine kiirus. Ning pikad pingid saadeti pensionile. Nende asemele asus 400 tooli. Spordiinventari sai laenata ka varem. Sel aastal antakse sõitmiseks samuti jalgrattaid. Ja need on puhkajate hulgas lugupidamise sees. Annaks aga head ilma, küll siis neegrite arv rannas kasvab. Põhjamaine päike võib su päris mustaks küpsetada.

10 aastat tagasi

Kiredraama esimesed sammud

Lava najale toetub kolm eri mõõdus balalaikat. Üle lava veereb vanker ning Ülle Lichtfeldt kamandatakse voodisse. “Mtsenski maakonna leedi Macbeth” alustab... teekonda Ontika mõisa ehk esimest lavaproovi. Rakvere teatri toetavate seinte vahel. Tasapisi. “Delajem spokoino,” ütleb lavastaja Eili Neuhaus. Kuniks lavastajat peab jätkuma korraga kolme kohta, ilmuvad teatri Tuuleveski näitlejad vaikselt lavale. “Eta naša stsena budet?” arutavad teatri Tuuleveski näitlejad Boriss Vatin ja Valeri Sõrtsenko. Indrek Saar uurib samovari. “Alustame algusest, käime kõik kohad läbi ja vaatame, kes mida seal teeb,” juhatab Eili Neuhaus proovi sisse. “Sevodnja aklimatizirujem,” võtab Ülle Lichtfeldt lavastaja jutu vene näitlejate jaoks kahe sõnaga kokku. “Oh, kak rabotajem,” kiidavad pingil istuvad mehed ja pühivad higi. “Otšen horošo,” kiidab lavastaja. “Ülle ja Indrek, minge kohe praegu voodisse!” kamandab lavastaja Saare ja Lichtfeldti teisele korrusele. “Kui te siin nüüd ärkate, siis sina, Indrek, vestled jumalaga, Ülle avab akna. Alla tulles olete veel täiesti uimased,” annab Neuhaus juhtnööre. “Nii! Gotovõ, i – läks!” pendeldab lavastaja kahe keele vahel. Ja kõik saavad aru.