Tapal mängiti läbi linna ajalooline vabastamine

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ajateenijad ja kaitseliitlased muutusid näitlejateks, et tähistada Tapa linna vabastamise aastapäeva.

FOTO: Teet Suur

Ajaloolise sündmuse tähistamine muutis eile ajateenijad ja kaitseliitlased näitlejateks, et tähistada Tapa linna vabastamise aastapäeva.

Reservväelased on kandnud mitmeid mundreid.

FOTO: Teet Suur

Ajateenijad ja kaitseliitlased muutusid näitlejateks, et tähistada Tapa linna vabastamise aastapäeva.

FOTO: Teet Suur


Üleeile 90 aastat tagasi algas Tapa Männikumäel verine lahing Eesti armee ja enamlaste vahel ning kell 9 vallutasid linna soomusrongi dessantväelased.


Reedel rohkem kui 200 pealtvaatajale "esinenud" 150 Kirde kaitseringkonna kaitseväelast lõid enamlasteks kehastunud kaitseliidu Lääne-Virumaa maleva Tapa üksikkompanii liikmed kiiresti - vaid poole tun­niga - minema.

"Täna läks meil kiiremini, sest keegi võitlejatest ei kartnud surra," nal­jatas Kirde kaitseringkonna ülem major Martin Herem.

Sõjavangiks võetud punaväelaste ülem Jaan Viktor aga näeb lahingu kiire kulgemise põhjust vastase tugevuses ja kavaluses.

"Me olime algul kindlalt omal positsioonil, aga vastase kahurituli võttis meie olemise õõnsaks. Kui aga rünnakuhoog kaldus paremale tiivale, siis meie närvid enam vastu ei pidanud ja panime oma positsioonidelt jooksu. Vaenlase surve ja tuli oli niivõrd tugev, et me lihtsalt ei suutnud midagi ära teha," laiutas Tapa üksikkompanii pealik Jaan Viktor käsi.

Maalilt mäele
Tapa vallavanem Kuno Roo­ba rääkis, et Tapa linna "taas­vabastamise" idee tuli val­laametnikel Harri Allandi ajalooraamatut vaadates.

"Leidsime sealt Maximilian Maksolly õlimaali "Tapa vallutamine" ja mõtlesime, et motiivi võiks ära kasutada ajaloolise lahingu lavastamisel," kõneles vallavanem.

"Sõjavägi korraldab ka riigikaitseõpet ja isamaalist kasvatust ja seda me ju siin tegimegi," rääkis vallaametnike ideed toe­tanud Kirde KRK ülem major Martin Herem, kellele tõi ajaloolise võitluse taasesitamiseks valmistumine huvitava avastuse.

"Ma teadsin, et minu vanaisa teenis dessantväelasena soomusrongil nr 1. Tuli välja, et sel­lesama soomusrongi dessantväelased sõdisidki Männikumäel. Nii et võiks öelda, et 90 aastat tagasi jooksis ka minu vanaisa siin põllu peal."

Tapalane Leonhard Vernik rääkis, et näidislahingut jälgides tuli talle meelde üpris sarnane üritus eelmise sajandi kolmekümnendate aastate keskelt.

Õpetlik tegu
"Mina olin too­na pisike poiss, aga mäletan hästi, kuidas siin istus kindral Laidoner koos oma mees­tega ja soomusrügementide võitlejad lavastasid nende ja linnaelanike ees Tapa vabastamist. Paugud ehmatasid mind toona just nagu mõnda siinolijatest," rääkis Vernik ja lisas, et kindlasti on ettevõtmine palju harivam ja õpetlikum kui tavaline ajalootund.

Ka Tapa gümnaasiumi õpetajad Eva Suitsmart ja Eevi Koppelmann on Vernikuga samal arvamusel, nimetades ettevõtmist kiiduväärseks.

Pedagoogide sõnul on tegu üsna haruldase üritusega ning lastel on väga vedanud, et neile anti võimalus näha, mis siinkandis 90 aastat tagasi toimus.

Tagasi üles