Juhtkiri: hambaharja võõrale ju ei anna

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Võimalik, et internet leiutati siiski pisut varem kui internetipettus, aga ega väga kindel selles olla ei julge. Nii mõnigi meist on veendunud, et internet on suur illusioon ja pettus, mis on mõeldud masside mõjutamiseks, ja ega laias plaanis see väga vale polegi. Ometigi me ilma internetita enam elada ei oska. Isegi kodune saunakeris ja kohvikann on mõnel mehel juba netiga ühendatud, mis me siis muust räägime.

Eestis vabaneb pensionisambast peagi hulk raha ja netisulid üle maailma teavad seda. Ilmselt on nemadki oma nõupidamised pidanud ning välja sõelunud parimad ideed, kuidas vähemalt osa rahast endale saada.

Küsimus ei ole, kas see juhtub, vaid millal ja millises ulatuses see juhtub. Sest ikka on meie seas neid, keda ahvatleb kerge “teenimisvõimalus”, samuti põevad paljud meist liigset sinisilmsust.

Tegelikult peaks iga vähegi mõtlev inimene internetipäti kaugelt ära tundma. Kas teil on nii-öelda tavaelus olnud juhtumit, et tänaval astub vastu võhivõõras ja ulatab naeratuse saatel sajalise, sest “sa oled õnnelik väljavalitu, sa võitsid”? Absurd ju! Aga kui selline pakkumine tehakse interneti vahendusel, siis millegipärast tundub asi loogiline.

Põhimõtteliselt pole suurt vahet, kas ulatad võõrale oma pangarekvisiidid või koduvõtme.

Kuidagi tuleks meelde jätta, et see, mis on isiklik, ongi isiklik. Teil on isiklik hambahari, voodipesu ja korterivõti. Isiklikud on ka pangakonto number, paroolid ja salasõnad. Kas seda on siis nii raske tunnistada? Põhimõtteliselt pole suurt vahet, kas ulatada võõrale oma pangarekvisiidid või koduvõti.

Üks netipättide tegevusvaldkond on peibutuskirjad ja mesijutud telefonis. Teine teema puudutab IT-oskusi, ja sel juhul ei pruugi kannataja teadagi, et pätid juba sahistavad tema arvutis ja toimetavad seal omaniku tahtest sõltumata. Aga ka selliste sulide eest tuleb end kaitsta: uuendada operatsioonisüsteeme ja teha muud vajalikku.

Alles eile levisid ühe uuringu tulemused, millest selgus, et küberturvalisus ei paku Eesti inimestele huvi ja sellest ei saada aru. Vaid 20 protsenti vastanuist kinnitas, et on viimase kuue kuu jooksul mõnda teemakohast artiklit näinud, videot vaadanud või raadiosaadet kuulanud. 51 protsenti vastas, et ei ole digiturvalisuse teemaga üldse kokku puutunud.

Kui kuidagi saaks need arvud ära vahetada, jääks eestlastele väga palju raha alles.

Tagasi üles