Nädala lind: kiivitaja

Kiivitaja looduses. Foto: Peep Veedla

Tuntud kevadekuulutajana on kiivitaja kevadel esimeste saabujate seas. Pole tal ju ka teab kui kaugelt tulla. Mõni agaram käis Marokos ära, aga suurem osa veetis oma talvepuhkuse mõnel märgalal Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal või Hispaanias. Nii nagu Eesti väljad lume alt välja sulama hakkavad, on kiivitaja platsis, võisteldes esimese saabuja tiitli pärast künnivarese ja põldlõokesega.

Kõik kiivitajad ei läbe isegi esimest kevadkuud ära oodata, sest kuidas sa veebruari ikka kevadeks nimetad. Ometi olid Vaeküla väljadel esimesed seitse kiivitajat kohal juba möödunud reedel. Laupäeval märkasin üht kiivitajat Venevere põllul kössitamas. Sel nädalal, märtsi saabudes, märgati juba mitmekümneisendilisi rändesalku Vergis, Varangul ja mujal.

Kiivitaja tuntuses pole kahtlust. Vähemalt maarahva hulgas. Tal on piisavalt uhket välimust, et silma hakata, ning üleliiagi vali hääl, mis kuidagi kuulmata ei saa jääda. Varakevadel on äsja saabunud kiivitajate hõiked sama nauditavad nagu lõolaul.