Külma ilma korral mängib kehasooja tagamisel suurt rolli kihiline riietus, olenemata sellest, kas minnakse õue kõndima, sportima või tööd tegema. Kihiline riietumine algab aga korralikust aluspesust.
Tarbija: Kihiline riietus tagab karmis pakases kehasooja
5. veebruar 2012, 20:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööriideid müüva Tamrex Ohutuse OÜ Virumaa müügijuhi Jüri Aaviku sõnul ei räägita tänapäeval aluspesu puhul enam puuvillasest tootest, vaid spetsiaalsest kunstkangast valmistatud pesust, mis niiskuse keha pinnalt järgmistesse riidekihtidesse juhib.
“Puuvill on küll naturaalne materjal ja paljud eelmise põlvkonna inimesed ei olegi nõus muud selga panema, kuid selle puuduseks on, et kehaniiskus jääb kangasse pikaks ajaks püsima, niiske keha aga jahtub kiiremini. Siis on pesu nagu märg kompress ümber keha,” selgitas Aavik, lisades, et kui palavust tundes kuskilt mõne kinnituse avad ja natuke tuult saad, on külmetamine kerge tulema.
Sooja pesu üks ja ainuke eesmärk on hoida inimese nahk kuivana, pesu puhul tuleb kindlasti järgida, et pesu oleks tihedalt ümber keha, üksnes siis selle põhimõte toimib.
Põhjakeskuses Rademari kaupluse juhataja Kaie Turban soovitas sooja pesu valima hakates kõigepealt mõelda kahele asjale: millises temperatuuris liikumiseks pesu vajatakse ja kui palju inimene õues käib.
Vastavalt temperatuuridele leidub kolme liiki pesu: on suvine pesu, mis samamoodi juhib niiskust keha pinnalt eemale, aga pigem jahutab, on vahepealsete temperatuuride jaoks ja siis on paksem pesu väga külma ilmaga kandmiseks.
Viimase puhul on kasutatud erinevaid materjale. Rinnaosa on sellel pesul tihedamast kangast, et eestpoolt puhuv tuul keha ligi ei saaks. Samas on rinnaosa topelt soonikuga, mis kehas oleva soojuse salvestab. Kaenlaalused on jällegi võrgulaadsest materjalist, mis tagab parema õhuvahetuse. Pesuvalikust leiab ka tooteid, milles on kasutatud lambavillakiudu.
Siiski rõhutas Kaie Turban, et aluspesu ei funktsioneeri üksinda, olulist rolli mängivad järgmised kaks kihti.
Seepärast on sobilik pesule peale tõmmata näiteks fliisjakk, mis keha pinnalt eraldunud niiskuse omakorda järgmisesse kihti edasi kannab. Viimane kiht on jope, mis peaks suhteliselt hästi õhku läbi laskma.
Jüri Aaviku sõnul on külmades tingimustes töötamisel kihilise riietumise põhimõtte järgimine väga oluline. “Kui riie ei lase kehaniiskusel aurustuda, jääb see ihu ja rõivaste vahele ringlema, tehes naha ja riided märjaks ning tekitades töötajal palava ja umbse tunde. Liikuv välitöötaja vajab kihilist ja n-ö hästi hingavat riietust, mis viib niiskuse kiiresti kehast eemale. Tähtsaim on see, et keha oleks kuiv ja soe.”
Õigesti riietumisel ei tohi jätta ka mütsile mõtlemata. “Pea kaudu läheb 80 protsenti soojusest minema, kui käia palja peaga. See on nagu majagagi – 80 protsenti soojusest kaob, kui katus jääb korralikult soojustamata,” rõhutas Jüri Aavik ning soovitas valida tuulekindla ja õhku läbi laskva mütsi.
Kes on väga külmapelglik, saab mütsi alla panna ninani ulatuva hingamisavaga maski, mille mikrokiududest kangas takistab jäätumist. Veel leidub maske, millel on kõrvade juures tuuletõkkega paksem kiht, mis kehasoojust tagasi peegeldab.
Et jalad soojas oleks, võiks mõelda niinimetatud termosokkidele, kus kasutatud nii villa kui tehiskiudu. Termosokid toimivad sarnaselt sooja pesuga – juhivad niiskuse eemale ja salvestavad ihu toodetud soojuse.
Kui pesu valides tuleb lähtuda temperatuuridest, siis sokkide puhul tegevusest, milleks neid sokke vajatakse. Poeriiulitel on nii murdmaa- kui mäesuusasokke, aga ka sokke lihtsalt õues käimiseks. “Sellistel sokkidel on kanna-, varba- ja tallaosa alati paksem, see hoiab külma, mida maapind õhkab, eemal,” selgitas Kaie Turban.
Juhataja märkis, et kuigi soojalt riietumine algab õigetest detailidest: korralikud saapad, püksid jne, võib ikkagi külm hakata, kui tooteid kasutada ei osata. Suurim viga, mida tehakse, on see, et pannakse kodus täisvarustus selga, istutakse pool tundi või tund aega soojas autos ning seejärel minnakse õue, misjärel hakkabki külm. “Oluline on asju õigesti kasutada,” juhtis Kaie Turban tähelepanu.
Kihiline riietumine
Soe pesu – eesmärk on transportida niiskust kehast eemale.
Vahekiht – näiteks fliisjakk, hoiab sooja ja laseb kehaniiskusel kiiresti aurustuda.
Väliskiht – külma ilmaga soe, kuid hea hingavusega ilmastikukindel jope või soojema vihmase ilma puhul õhem vihmajope.
Allikas: Tamrex
Väliskihti valides jälgi indekseid
Veepidavuse number näitab vee survet meetrites, mida kangas talub.
Hingavuse taseme number näitab, mitu kg niiskust laseb ruutmeeter kangast läbi 24 tunni jooksul.
Soojapidavuse number näitab rõiva võimet kaitsta sind madalate temperatuuride eest. Mida suurem on number, seda paremini suudab rõivas isoleerida sooja ja hoida sind soojas väga madalate temperatuuride juures.
Allikas: Rademar
Alkohol pole külmarohi
Pakaseliste ilmadega kiputakse alkoholi suhtuma kui külmarohtu, mis kiiresti sooja annab. Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasiku sõnul pole alkoholi tarvitamine külmarohuna aga aktsepteeritud, sest efekt on ajutine – alkohol tekitab intensiivse veresoonte laienemise ja sellest tingituna tekib lühiajaline soojatunne, hiljem aga soojakadu veelgi suureneb ja inimese jahtumine kiireneb.
“Alkoholi võib väikeses koguses pruukida, kui on tuldud külmast sooja ruumi ja ei kavatseta enam külma kätte tagasi minna,” märkis Kaasik.
Et sooja saada ja seda hoida, soovitas meedik tarvitada kuuma magusat jooki. Magusat just selle tõttu, et oleks tagatud organismi varustamine energiaga. Pikemaks ajaks õue minnes sobib kaasa võtta suure energiasisaldusega toiduaineid: šokolaad, maiustused, ka leib ja praetud peekon ei tee paha.
Tugeva külmatunde korral tuleb Kaasiku sõnul seljast ära võtta niisked külmad riided, panna selga soojad riided, juua sooja magusat jooki, aga võib minna ka sooja vanni.
“Hästi sobib organismi soojendamiseks hõõgveini juua, sest see laiendab samuti perifeerseid veresooni joogis sisalduvate vürtside tõttu. Hõõgvein ei pea üldse alkoholi sisaldama,” andis meedik veel ühe näpunäite.
Kuidas kaitsta nägu?
Kata nägu näiteks suusatamiseks või mägironimiseks ette nähtud maskiga.
Kui maski pole, võib väljaulatuvad piirkonnad (nina, põsenukid) katta suure rasvasisaldusega näo- või kätekreemiga. Ära kasuta suure veesisaldusega kreeme!
Häda korral sobib ka apteekidest saadav tavaline vaseliin või hügieeniline huulepulk.
Kui kreemi pole käepärast, aitab hädast välja, kui ninale ja põsenukkidel panna leukoplast.
Et väikelapsel oleks soe
Väikelapsele ei sobi vankris magamiseks 10 külmakraadist madalamad temperatuurid.
Kui laps istub kelgul, tuleb arvestada sellega, et tema ei liigu, küll aga liigub õhk tema ümber, mis jahutab.
Lapse jääkülmade jäsemete korral on kõige parem soojendada neid umbes 20kraadise leige veega, ka jalgade jooksva leige vee alla panemine aitab.
Jahtunud väikelast saab soojendada, kui lapsevanem võtab lapse tihedasti enda vastu ja soojendab oma kehasoojusega. Veel parem on, kui võtta tekk ümber, siis väldib soojakadu.
Allikas: Aile Kaasik
Teksapüksid ja lühike jope ei sobi õueriideks
Kuigi nii külmade ilmadega, nagu on praegu, lasteaialapsed päevasel ajal õues käia ei tohi, võiksid lastevanemad hommikul oma järeltulijat lasteaeda viies mõelda sellele, mida nad lapsele selga panevad.
Rakvere Triinu lasteaia direktor Diana Kuntor ütles, et nemad muidugi ei saa vanematele öelda, millise firma õueriideid osta, kuid need võiksid olla vee- ja tuulekindlad ning õuesviibimiseks valida pigem kombinesoon, kui kaheosaline komplekt. See tagab, et lumi mänguhoos kusagilt vahelt sisse ei tule. “Kindlasti ei ole õues viibimiseks ei lasteaias ega mujal sobilikud teksapüksid ja lühikesed joped,” rõhutas Kuntor.
Head mütsid on need, millel on olemas ka salli osa – selline müts katab kenasti kaela ja kõrvad ning õues ringi joostes ei lähe need paljaks. Vanaema kootud kinnaste asemel võiks eelistada vetthülgavaid ning sooja pika randmeosa ja kinnitiga kindaid, mis kaitsevad käsi märjaks saamise eest.
“Riietumisel peab kindlasti lähtuma sellest, kui vana ja aktiivne laps on. Näiteks sõimeealised ja kolmeaastased jooksevad, turnivad vähem kui viieaastased lapsed,” kõneles juhataja, lisades, et kui rühmaõpetajale tundub, et lapse riietamisel on vanem üle pingutanud, ning õpetaja teab, et laps on väga liikuv, paneb ta ühe kampsuni või pusa vähem selga.
Ka soovitas Kuntor vanemal panna lapsele külmema ilma korral kaasa hügieeniline huulepulk, et huuled ei lõheneks, sest lapsed kipuvad huulte kuivamisel neid keelega niisutama.
Millise temperatuuriga lasteaialapsed enam õues viibida ei tohi, sätestavad tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses, sealhulgas arvestatakse tuule-külmaindeksit.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoiatab, et eeloleval nädalavahetusel on õhutemperatuur erakordselt madal. Laupäeva öösel (4.02.) langeb minimaalne õhutemperatuur –27..–32 ºC ja pühapäeval (5.02.) –30..–35 ºC-ni.