NÄDALA LIND ⟩ Kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik talvel. Foto: Peep Veedla

“Valge nagu luik” tavatsetakse öelda inimese kohta, kelle ihu pole päikest näinud. Luiged on kogu aeg päikese käes, kui päike paistab, aga ikka valged. Valged nagu lumi.

Lume tulekuks peaksid luiged küll rändlindudena meilt juba lahkunud olema, kuid kaugeltki mitte kõik kühmnokad ei lenda talveks soojematele aladele. Eestis talvituvate kühmnokk-luikede arvukuseks hinnatakse sõltuvalt talve karmusest 8000 – 17 000 lindu. Nii et mitte üksnes maad ei kata talvel valge vaip, vaid ka merelahtesid. Ainult et see merelahtede vaip ei ole ühtlaselt valge vaid punaste-mustade täpikestega. Kuna kühmnokk-luikedel on ilusad punased nokad, mille peal ilutsevad mustad kühmud.

Teisalt jällegi, paljuke neid nokkasid ikka lühikese talvepäeva jooksul näha on, sest kühmnokad leiavad oma toidu merepõhjast, sirutades selleks oma pika kaela lahepõhja, vee peale jääb vaid tagumik püsti. Nii ongi talvine pilt kusagil luigelahel sagedasti selline, kus terve hulk püstiseid luigepepusid ning sekka ka natuke õigetpidi iludusi. Iludus on ju kühmnokk-luik sõna otseses mõttes. Niivõrd graatsilise kehaga ning samas nii suurt ja ilusa siluetiga teist lindu ikka pole küll. Teist nii suurt lindu meil niikuinii pole, kühmnokk-luik on suurim meie lindude hulgas, kaaludes kuni 14 kilogrammi. Ka läbirändajate seas pole suuremat, sest kühmnokk-luik on suurimaid rändlinde kogu maailmas. Raskem lind lihtsalt ei saa pikkade vahemaade läbimisega hakkama.