Eraomandisse jõudnud maad ostetakse, müüakse ja renditakse. Kallinenud on põllumaa. Seoses Haljala liiklussõlme ehitusega on tõusnud selle ümber asuva maa omanike huvi arendada äritegevust.
Haljala liiklussõlm paneb maa teenima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maareformi algusest on möödas üle kahekümne aasta. Eraomandisse jõudnud maa on nüüd turul. Elav arendustegevus on kavas Tallinna–Peterburi maanteele rajatava Haljala liiklussõlme lähedal. Maaomanikud tahavad sinna ehitada nii tanklaid kui ka toitlustus- ja majutusasutusi.
Haljala valla majandusspetsialisti Marko Teiva andmeil koondub tegevus liiklussõlme läheduses 8,2 hektari suurusele Vasta ja 7,6hektarisele Kaalu-Kiilu arendusalale. Vasta arendusalal asuva maa ühe omaniku ASi Mäo Invest juhataja Enno Vaab rääkis, et plaanis on koos naaberomanike Neste Eesti ASi ja eraisik Tauri Tänavotsaga hakata tegelema äriga. Kavas on rajada tankla koos poega, toitlustusasutus ja kuni kolmekorruselised büroo- ja tootmishooned.
Kaalu-Kiilu 7,6 hektari suurune ala kuulub OÜ-le Inteser, mille esindaja on Massimo Guerrini. Detailplaneering on algatatud ja kavas rajada tankla, toitlustus-majutusasutus ja kaubanduspinnad.
Haljala vallavanem Leo Aadel loodab, et uus liiklussõlm ja rajatavad teenindusettevõtted annavad Haljalale uue hingamise ja elavdavad ka turismi.
Haljala vallas on välismaalaste omandis üle 2000 ha. Põllumaa omanikud on valla maakorraldaja Kaja Roolahe sõnul nii Massimo Guerrinile kuuluv Mullamäe OÜ kui ka osaliselt Austria kodaniku ettevõtted Evalo Agro ja Aaspere Agro. Samuti on Haljala vallas maad Jaapani ärimehe Toshio Kawabe firmal Apix Property OÜ.
“Esimesed tagasisaajad võtsid talumaad tervikuna. Üheksakümnendate teisel poolel taheti tagasi saada aga rohkem metsa ja põldu ning muu vara eest võeti kompensatsiooni,” mäletab Vinni valla maanõunik Anu Are.
“Tollal ei tunnetatud veel põllumaa väärtust, tootjad olid nõrgad ja põllud kasutamata. Sajandi lõpu poole aga suhtumine muutus ning ka huvi põllumaa vastu tõusis. Siis sai valdavaks nii maa tagastamisel kui ostueesõigusega erastamisel põhimõte, et tuleb võtta, mis seadusega võimalik,” kirjeldab Are toonast olukorda. “Natuke rohkem eelistati maa eest siiski EVPsid, väljaspool Haljala valda elavad inimesed said nende eest erastada maad oma elukohas,” lisab Kaja Roolaht.
90ndate teisel poolel hakkasid maa tagasisaajate ja kohalike majaomanike kõrval metsa- ja põllumaa vastu huvi tundma ka kinnisvarafirmad ja ärimehed. “Osteti ära tühjalt seisvaid elamuid, et nende juurde maad erastada. Väga levinud oli esivanemate talumaa tagasi saanud inimestelt metsamaade või raieõiguse ülesostmine,” kirjeldab seda aega Anu Are.
Vabade põllu- ja metsamaade avalikustamise ning maade erastamise ja kasutusvaldusse andmise avalduste vastuvõtmise ajal hakkas soove laekuma isikutelt, kes olid oma äriühingu küll registreerinud Haljala valda, kuid vallas põllumajandusliku tootmisega ei tegelenud, on meeles Kaja Roolahel. Nende seas oli palju Tallinna inimesi. “Kui tahtjaid oli palju ja nad omavahel kokkuleppele ei jõudnud, tegi otsuse maavanem vallavolikogu ettepanekul. Ja Haljala valla volikogu eelistas kohalikku põllumajandustootjat,”mäletab Roolaht.
Maareform ei kulgenud alati sugugi ladusalt. “Inimeste vähene huvi, algselt tähtaegade puudumine, keerukas seadustik, suhteliselt kallis maa erastamise ja mõõdistamise hind algusaastail,” loetleb Kaja Roolaht põhjusi. “Eriti raske oli 1999. aasta,” tunnistab Anu Are. “Siis tuli lühikese ajaga välja selgitada maatükkide kaupa kõik vabaks jäänud põllu- ja metsamaad. Ei olnud siis abi internetist ega olemas maa-ameti elektroonilist kaarti.” Vabade metsamaade erastamisel olnud sagedased külalised kuldkettidega mehed.
Buumi ajal maaturg elavnes. Näiteks Vinni valla Piira külas ja Pajusti alevikus on detailplaneeringutega kaetud pool või enam sellest alast, mis ette nähtud elamumaaks.
Põllumaa hinda peavad ostjad liiga kõrgeks. Enamasti on omanikud maa rendile andnud. Kuuldavasti küsitakse põllumaa hektari eest 700–2000 eurot, hind oleneb maatüki asukohast ja väärtusest, hektari rendihinnad kõiguvad 10 ja 30 euro vahel.