TTÜ geoloogia instituudi algatusel ja KIKi rahastamisel valmis möödunud aasta lõpus koolidele 50 komplekti Eesti kivimite õppekollektsiooni, kuhu kuulub 12 tüüpilist Eesti kivimit. Ühe neist väärtuslikest õppevahenditest sai Rakvere reaalgümnaasium.
Reaalgümnaasiumi jõudis Eesti kivimite kollektsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vajadus korraliku Eesti kivimite kollektsiooni järele on suur olnud juba aastaid. TTÜ geoloogia instituudi peavarahoidja Ursula Toom ütles, et koolide võimalused õppevahendite soetamisel on üsna kasinad.
“Enamasti peavad geograafiaõpetajad kasutama aegunud ja kulunud nõukogudeaegseid komplekte – kellel veel on,” nentis Toom.
“Lisaks akadeemilisele õppele korraldame koolitusi õpetajatele ja õpilastele, kes tahavad kivimeid näha ja oma käega katsuda,” rääkis ta. Nii tekkiski idee korraldada projekt, mille tulemusena valmisid esimesed 50 kivimikomplekti.
“See oli meeletult raske aastapikkune töö,” meenutas Ursula Toom. Kivide otsimine, lõikamine, lihvimine ja poleerimine nõudis palju aega, energiat ja käsitsi tööd. Geoloogid koostasid Toomi hinnangul väga hea eestikeelse materjali, mida varem polnud.
Projektijuhi sõnul oli kollektsiooni tahtjaid palju rohkem kui viiskümmend, kuid piiratud arv näidiseid jagati eelkõige oma parimatele koostööpartneritele.
“Geoloogia on ala, mis seob nii keemia, füüsika kui geograafia. Oleme märganud, et Eesti koolilõpetajate loodusteaduslik ettevalmistus on aastatega aina nõrgemaks jäänud, ning loodame selle väikese panusega aidata kaasa selle ainevaldkonna õpetamise tulemuslikkusele,” kõneles Ursula Toom.
Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo, ise hariduselt geograaf, nentis rõõmuga, et uus kollektsioon on olemasolevatele õppevahenditele tõhus täiendus.
“See on väga hea näitlik materjal, mis võimaldab teha mitmesuguseid kompositsioone ja väljapanekuid,” kommenteeris direktor.
Tema hinnangul seisneb uue kollektsiooni peamine väärtus selles, et õpilane saab kivimit käega katsuda, mitte ainult pildilt vaadata. See elavdab õppeprotsessi ning arendab loovust.
Loodushuvilistel õpilastel on võimalus hakata valdkonnaga süvitsi tutvuma juba kolmandas klassis, mil saab valida enda jaoks sobiva ainevaldkonna – kas põneva looduse, huvitava matemaatika või väljendusvõimalusi pakkuva draama.
“Meie kooli loodusõppe huvilised võtavad aktiivselt osa ka Tartu ülikooli ja TTÜ geoloogia instituudi poolt koolidele pakutavatest õppeprogrammidest,” lisas Martti Marksoo.