Venemaa presidendivalimistel saavutas ettearvatult võidu Vladimir Putin.
Juhtkiri: Venemaal muutusteta
See tulemus oli isegi igavam ja ettearvatavam kui Ott Leplandi laulu pääsemine Eurovisionile Eestit esindama. Venemaa valimiste puhul on räägitud nii võltsimistest kui ka sellest, et tegelikult pääsesid temaga valimisvõitluses kandideerima hästi valitud vastased, kellel polnudki potentsiaali Putinit võita.
Vaadates uudistesaadete vahendusel valijate meelsust valimisjaoskondades, kas või siinsamas Eestis, siis enamik küsitletutest väitis, et andis oma hääle Putinile.
Ilmselt oleks ta valimised võitnud ka ilma igasuguste vassimisteta, kuid kõige enam kartis Putini meeskond presidendivalimiste kandumist teise vooru, mis oleks andud põhjust suuremaks vastupanuks ja protestilaineks.
Krasnodari territoriaalses valimiskomisjonis Zapadnaja valimisi jälginud Andres Herkeli sõnul saatis kõige muljetavaldavam edu valimiste favoriiti kinnistes meditsiiniasutustes. Suurim edu oli Putinil psühhiaatriahaiglas nr 1, kus 283st inimesest hääletas tema poolt 239 (85%). Sarnane tendents avaldus ka teistes kinnistes meditsiiniasutustes – sõjaveteranide haiglas ja lastehaiglas. Mitmes tavajaoskonnas seevastu jäi Putini toetus alla 50 protsendi.
Herkeli sõnul on kahtlemata tegemist väga naljaka, et mitte öelda mõtlemapaneva faktiga.
Toomas Hendrik Ilves saatis eile presidendile kohaselt Vladimir Putinile neutraalse õnnitluskirja Venemaa Föderatsiooni presidendiks valimise puhul.
“Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel. Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku. Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted,” kirjutas Eesti president.
Moskvas on valimisrikkumised juba esile kutsunud mitu protestimiitingut. Kui suureks protest kasvab ja kui palju presidendiks valitud kuuest aastast õnnestub Putinil troonil püsida, seda näitab tulevik.