/nginx/o/2024/03/28/15971624t1h42c4.jpg)
/nginx/o/2023/02/02/15114090t1h24a1.jpg)
Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa eksperdigrupp tunnustab 2022. aastal maakonnas silma paistnuid preemiatega.
Elutööpreemia pälvis maadlustreener Valeri Pormann kauaaegse tulemusliku treeneritöö eest. Praeguseks 50 aastat treenerina töötanud ja neist 46 Kadrinas maadlussaalis mütanud mees on rohkemal või vähemal määral treeninud ilmselt tuhandeid lapsi ja noori. Tema parimateks õpilasteks on Kevin Baumann, kes oli juunioride MM-i kahekordne viies ja EM-i viies, ja Ivar Abner, kes on üheksakordne Eesti meister. Tore on ühtlasi tõdeda, et Kadrinas on tekkinud maadlusdünastia, sest isa kõrval tegeleb tõsiselt treeneritööga tema poeg Marger, kellest on saanud eduka maadlusklubi SK Caaro eestvedaja, ja medalisadu näib üha jätkuvat.
Valeri Pormann hakkas ise maadlusega tegelema 1964. aastal Kohtla-Järve SK-s. Paljude teiste võitute hulgas on ta tulnud aastatel 1972 ja 1977 Kreeka-Rooma maadluses Eesti meistriks ja võitnud viiel korral esikoha Georg Lurichi mälestusvõistlusel. Valeri Pormann on olnud Eesti noorte maadluskoondise peatreener, tal on vanemtreeneri kutse.
Maakonna 2022. aasta kultuuripärli tiitli pälvis aga Keio Soomelt tegevuse eest koorijuhina ja filmifestivali korraldamise eest. Keio Soomelt on alates aastast 2017 rahvusvahelise Rakvere LGBT+ filmifestivali Festheart peakorraldaja, kusjuures ta on ka selle ellukutsuja. Alates 2019. aastast on Festheart laienenud Tartusse. Festheartiga on toodud Eesti kinoekraanidele rohkem kui 70 täispikka kõrgetasemelist uut filmi ja lisaks lühi- ja dokumentaalfilmide programmid.
Dirigendina juhendab Keio Soomelt mitut koori: So-La-Re noortekoori, Kadrina Segakoori, Lüganuse Segakoor ja segakoori Vikerlased. Kõik oma neli koori on ta ka edukalt viinud laulupeole. Muusikaõpetajana töötab Keio Soomelt Kadrina keskkoolis ja Rakvere ametikoolis.
Keio Soomelti teatriarvustused Facebookis on nauditavad ja tasuvad lugemist. Ehk mõnigi on peale nende lugemist suundunud piletit ostma. Keio Soomelt oli 2022. aastal Rakvere keskaja päevade eestvedaja ja balletigala korraldaja.
/nginx/o/2023/02/02/15114089t1hbd0e.jpg)
Lisaks anti välja neli aastapreemiat ja viis tunnustuspreemiat.
Tunnustuspreemia pälvisid:
Miina Roost filmifestivalide korraldamise eest. Miina Roost õpib Tallinna muusika- ja balletikoolis klassikalise kontrabassi erialal ning töötab Rakvere riigigümnaasiumis muusikaõpetajana. Tema muusikutee sai alguse juba viieaastasena, kui ta alustas viiuliõpinguid Rakvere muusikakoolis, lisaks õppis ta klaverit ja akordioni ning laulis Rakvere muusikakooli laulustuudios. Koorilaulupisiku sai ta aga So-La-Re noortekoorist. Koos sõpradega kutsuti ellu ka vokaalansambel HEAMUS.
Praegu on Miina Roost tegev mitmes muusikalises kollektiivis: segakooris HUIK, Pärnu Linnaorkestris ja Virumaa Kammerorkestris. Lisaks muusikalisele tegevusele on Miina Roost juba 2015. aastast alates osalenud aktiivselt Lääne-Virumaa kultuurielu edendamisel. Ta osales Rakvere gümnaasiumi filmifestivali korraldamisel alates aastast 2015 kuni viimase festivalini 2022. aastal. Festivali korraldamisel on ta täitnud mitut rolli: olnud vabatahtlik, meeskonnaliige, finantsjuht ja peakorraldaja aastal 2020. Aastal 2021 liitus ta Sumedate Suveõhtute filmifestivali meeskonnaga, et pakkuda Rakvere linna ja ka kaugemate piirkondade elanikele meeldejäävaid filmielamusi Eesti mõnusaimas vabaõhukinos.
/nginx/o/2023/02/02/15114091t1h9295.jpg)
Kristo Ambus filmifestivalide korraldamise eest. Kristo Ambus õpib Eesti maaülikoolis veterinaarmeditsiini ja töötab samal erialal. Kuigi tema õpingud ja töö ei ole kultuurivaldkonnaga seotud, on see talle siiski väga südamelähedane. Kristo Ambus on lõpetanud Rakvere muusikakooli saksofoni erialal, kuid ta on õppinud lisaks saksofonile klaverit ja kitarri. Ta on mänginud saksofoni Aseri Orkestris, Tartu Ülikooli Akadeemilises Puhkpilliorkestris, Rakvere Linnaorkestris ja Kaitseväe Orkestris (praegu nimega Eesti Sõjaväeorkester). Praegu mängib ta Kunda Linnaorkestris.
Lisaks muusikalembusele on Kristo Ambusel kirg filmikunsti vastu. Ta kuulus aastaid Rakvere gümnaasiumi filmifestivali korraldusmeeskonda ning aastatel 2015 ja 2016 oli ta festivali üks peakorraldajatest. Peale Rakvere gümnaasiumi lõpetamist otsis Kristo Ambus uusi väljakutseid filminduse vallas ning nii sündiski 2019. aastal koos kahe sõbraga idee alustada Sumedate Suveõhtute filmifestivali korraldamisega. Esimesel kolmel aastal toodi Rakvere linnavalitsuse hoovis igal augustikuu reedel vaatajate ette üks Euroopa väärtfilm. 2022. aastal otsustati ideed edasi arendada ning programmi lisandusid romantiline salakino ja öine linnakino. Öise linnakino raames püstitati Rakvere Keskväljakule suuremõõtmeline kinoekraan ning keset linnamelu nautis Olavi Ruitlase mängufilmi "Vee peal" üle viiesaja filmigurmaani. Sellel aastal jõuab Sumedate Suveõhtute filmifestival finaalini, et teha ruumi veelgi suurejoonelisematele algatustele ja ideedele. Viimane festival moodustab ühe osa Rakvere linna päevade kultuuriprogrammist. 6.–10. juunil püstitatakse Rakvere linna keskväljakule lausa viiel järjestikusel õhtul täismõõtmetes välikino, kus linastub nii värsket loomingut kui ka ajatut klassikat Eestist ja Euroopast.
/nginx/o/2023/02/02/15114092t1h4c08.jpg)
Ivo Leek harrastusteatri KaRaKTer eestvedamise eest. Ivo Leek on vedanud KaRakTeri tegemisi eest kaheksa aastat. Selle ajaga on välja kujunenud monoliitne kollektiiv, kes on saavutanud Rakvere linna esinduskollektiivi staatuse, võitnud kohalikke ja üleriigilisi festivale, osalenud rahvusvahelistel festivalidel. Ta on asunud õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse, mis nõuab põhitöö ja teatri juhtimise kõrvalt palju aega ja energiat. Senini on Ivo Leek kõige sellega suurepäraselt hakkama saanud.
2019. aastal tekkis mõte avada Rakvere uuendatud laululava lavastusega "Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas". Projekt oli suur, mõte oli kasutada teatritegijaid, kes on pärit Rakverest, professionaale ja harrastajaid. Lavastama kutsuti Rakvere teatri endine kunstiline juht Üllar Saaremäe. Siis aga tõmbas pandeemia plaanidele kriipsu peale ja projekti teostumine lükkus kaks korda edasi, esietendus toimus 2022. aastal. Osalejate ring laienes, lisandus osavõtjaid harrastajate hulgast üle Eesti ja isegi Leedust KaRakTeri sõprusteatrist Anykščiais. Ivo Leek vedas seda projekti eest hiilgava enesekindlusega läbi kolme aasta ja jõudis lõpuks nauditava tulemuseni nii näitlejate kui ka publiku hinnangul.
Ivo Leek on osalenud Rakvere linnavolikogu kultuurikomisjoni töös, ta kasvatab KaRakTerile järelkasvu koolinoorte teatris Väike Karakter, on korraldanud teatri töötubasid noorterühmadele ja on kõigele lisaks mänginud peaosi KaRakTeri lavastustes.
/nginx/o/2023/02/02/15114093t1hc168.jpg)
Sirje Võsa kultuuriloo kogumise ja hoidmise eest. Sirje Võsa on Moe küla kultuurivedur, keda jätkub kõikjale. Viieteistkümnendat aastat Saksi raamatukogus töötav Sirje Võsa tegeleb aktiivselt kodukandi elu uurimisega, olgu selleks siis uurimistöö eesti rahvaluule arhiivis, vahetud vestlused inimestega, kogutu säilitamine ja jagamine. Ta on avaldanud kirjutisi Sõnumetes, Virumaa Teatajas, Maalehes, talletanud info Saksi raamatukogu kroonikas ja teinud kaastööd Tapa muuseumiga. Samuti on esinenud loengutega kodulooteemalistel seminaridel, õppekäikudel ja koduuurijate päevadel.
Moe kant on tuntud piirituse tootmise poolest. Sirje Võsa on põhjalikult uurinud piirituse tootmise ajalugu ja tegutseb aktiivselt giidina Moe piiritusmuuseumis-külastuskeskuses. Tead seob ka tihe koostöö Viru Instituudiga, muu hulgas on ta tubli Virumaa murdekeele ja Virumaa pärimuslugude koguja ning kogutu mäluasutustele esitaja.
Mehis Saaber Lääne-Viru tantsuellu panustamise eest. Mehis Saaber on Rakverest pärit balletitantsija. Ta alustas balletiõpinguid Kauri kooli balletiklassis Janis Garancise käe all ja suundus edasi õppima Tallinna balletikooli, mille lõpetas 2014. aastal. Pärast kooli lõppu hakkas tegutsema vabakutselise tantsijana, esinedes rahvusooper Estonia muusikalides, operettides ja ooperites. Tantsimise kõrvalt on Mehis Saaber olnud Kauri koolis balletiõpetaja ja Tallinna ülikoolis balletiõppejõud. Aastail 2016 ja 2018 osales ta Tallinna rahvusvahelisel balletikonkursil, kus esimesel korral jõudis finaali ja pälvis Jaapani eriauhinna. Mehis Saaber oli Rakvere teatri suurel laval toimunud IV sügisese balletigala kunstiline juht.
/nginx/o/2023/02/02/15114095t1h1fde.jpg)
Aastapreemia pälvisid:
Karl Meos käsitööoskuste tutvustamise eest noortele. Kadrina keskkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Karl Meos teeb enda tööd tõelise kire ja soojusega. Ta on innovaatiline, kooli ja kodukoha väärtusi ning traditsioone hoidev ning teistest hooliv inimene. Seda märkavad kõrvalt nii täiskasvanud kui ka noored, tema õpilased, kelle jaoks on Karl Meos tugev sammas, kellelt õppida nii käelisi oskusi kui ka saada vaimset tuge. Kolleegide päevi on teinud ilusamaks nii tema huumorimeel kui ka laul ja pillimäng. Karl Meos on olnud Kadrina keskkooli õpetaja juba nelikümmend üks aastat. Tänu talle valmivad Neeruti metsadesse lindudele pesakastid, mida üheskoos õpilastega kevadel paigaldamas käiakse, kuid ka emade- ja isadepäevaks kingitused, mida koos noortega valmistatakse. Karl Meos hoolitseb ka selle eest, et täiskasvanutel käed Kadrinas käiksid, ja juhendab ringe – viimati õpetas ta koos Heli Napiga klaasvitraaži valmistamist.
Eelmisel kevadel toimus Karl Meose eestvedamisel esimest korda Seebikarbiralli, millel osalejaid, eri põlvkondadest, oli üle kogu Virumaa. Masinad, millega laululava mäelt alla vuhiseti, olid samuti ehitatud Karl Meose abi, nõu ja jõuga. Arvestades huvi eelmiste ürituse vastu, toimub see suure tõenäosusega ka sellel aastal.
/nginx/o/2023/02/02/15114094t1h73c5.jpg)
Helen Solovjev Rakvere teatri kultuuriürituste korraldamise eest. Helen Solovjev on SA Rakvere Teatrimaja projektijuht – inimene, kes on ise peidus, kulisside ja kaamerate taga, kuid tänu tema organiseerimisele saavad teised inimesed nautida muusikat, kultuuri- ja teatriteemalisi vestluseid ning kõiki teisi eriüritusi, mida teater korraldab lavastuste kõrvalt, arendades nii kohalikku kultuuri kui ka laiendades kohalike silmaringi.
Ta on lõpetanud 2012. aastal Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti osakonna koreograafia ja tantsuõpetaja erialal. Ta töötas neli aastat Pärnus kunstide majas tantsuõpetajana, sealt siirdus Tartusse, kus töötas aasta Ciara tantsustuudios õpetajana. 2017. aastal tuli Helen Solovjev Rakvere teatrisse projektijuhiks. Lisaks on ta mitme lavastuse liikumisjuht ning plakatite fotograaf.
Projektijuhina on tema korraldada teatri kõik eriüritused: "RT muusika", RT muusikaviktoriin, laste hulgas alati hästi vastu võetud jõulumaa, "RT vestleb", linnainimeste hulgas väga populaarsed hooaja ava- ja lõpetamisüritused ja veel nipet-näpet, mis siia vahele mahub. Korraldajana on ta ise peidus, kulisside ja kaamera taga, kuid tänu tema organiseerimisoskusele saavad külastajad nautida head muusikat, kultuurseid ja silmaringi avardavaid vestluseid ning kõiki teisi meeleolukaid sündmusi, mis lisavad täiendust tavapärasesse Rakvere kultuurikalendrisse ja ilma milleta me ei kujuta igapäevast kultuurielu ette.
/nginx/o/2023/02/02/15114097t1h4727.jpg)
Kait Tiitso pikaajalise dirigenditöö eest. Kait Tiitso on pikaaegne Aseri Orkestri dirigenti ja Kunda linna orkestrimängu traditsiooni taaselustaja.
Kunda Linnaorkester on tegutsenud pea kaheksa aastat ja on nende aastate jooksul olnud silmapaistev maakonna kultuurisündmuste edendaja, rikastades maakonna kultuurielu puhkpillimuusikaga. Kait Tiitso juhitud orkester on esinenud muu hulgas Lääne-Virumaa maakaitsepäeval, Võsu muusikapäevadel, Sõmeru maaelufestivalil, Kunda mere- ja perepäeval, aga ka maavanema ja VIROL-i korraldatud vastuvõttudel. Samuti on Kait Tiitso ja tema orkestri tegevus ulatunud Lääne-Virumaalt kaugemale. Orkestrit on kutsutud esinema näiteks Hiiumaa puhkpillipäevadele ja Tartu rahvusvahelisele puhkpillifestivalile "Mürtsub pill". Orkester on käinud ka Soomes Viru-Nigula sõprusvalla korraldatud sõbralaadal. Eelmisel aastal astus orkester lavalaudadele kaheteistkümnel korral.
Kait Tiitso panus ei seisne üksnes orkestri dirigeerimises, vaid ta panustab igakülgselt. Ta otsib orkestrile aktiivselt uut piisavalt väljakutsuvat repertuaari, vajadusel arranžeerib, korrastab noodimappe, ostab orkestrile ja mängijatele vajalikke tarvikuid, täidab logistikajuhi rolli, panustab kontsertide korraldamisse ning otsib soliste. Talle on väga oluline, et kontserdid oleksid kvaliteetsed ja kõik asjaosalised oleksid hingega tegevuse juures
/nginx/o/2023/02/02/15114096t1h8f53.jpg)
Uno Trumm Lääne-Virumaa ajaloo tutvustamise eest. Uno Trumm, ajaloolane, SA Virumaa Muuseumid vanemteadur, on aktiivselt tegelenud Lääne-Virumaa ajaloo tutvustamisel juba üle 20 aasta. Küll on ta rääkinud Rakvere ja Toolse linnusest, Palmse mõisast, Kunda ja Roela haridus- ja kultuurielust, nii tsemendi-, betooni- kui ka turbatootmisest. Temalt on ilmunud mitu trükist ja ta on pidanud lugematul korral loenguid, konverentse ja seminare erinevatele sihtgruppidele – noortele, koduuurijatele ja teistele huvilistele. Virumaa Muuseumide Toimetiste koostajana on ta avaldanud ajaloolisi ülevaateid 2021. aastast alates. Uno Trumm toimetas ka 2021. aastal ilmunud Odette Kirssi raamatut "Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783–1917".
Kuid aktiivsemaks, mitmekesisemaks ja süstemaatilisemaks on ajaloo tutvustamine kujunenud viimastel aastatel: 2020. aastal videoloengute näol, kuid eriti 2022. aastal seoses Rakvere linnaõiguste saamise 720. aastapäevaga. Inimesed hindavad kõrgelt ringkäike Rakvere vanalinnas, loenguid linnuses linna sümboolika teemadel ning ootavad lähiaastatel lisa, et paremini õppida tundma linna ajalugu. Hinnatav on Uno Trummi abi kohalikele koduuurijatele arhiividest materjalide leidmisel, sest tal on kogemused erinevates valdkondades. Uno Trumm on tutvustanud ka väljaspool maakonda Virumaa ajalugu, küll Ida-Virus ja kõrgkoolide konverentsidel.
Preemiad antakse kätte 3. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas.
/nginx/o/2023/02/02/15114098t1h8151.png)