Iga kolme ja poole minuti järel sureb ELis keegi tööga seotud põhjustel. See tähendab peaaegu 167 000 surma aastas kas tööga seotud õnnetuste või kutsehaiguste tõttu. Iga nelja ja poole sekundi järel satub ELis mõni töötaja õnnetusse, mis sunnib teda vähemalt kolmeks tööpäevaks koju jääma.
Tööõnnetuste arv, mille tagajärjel peab töölt puuduma kolm päeva või enam, on ülikõrge – üle seitsme miljoni igal aastal. Lisaks tööõnnetustele ja kutsehaigestumistele tabab paljusid stressi, ülekoormuse, luu- ja lihaskonna vaevuste või muude tööga seotud haiguste tõttu ka ajutine töövõimetus.
Rääkimata mõõtmatust tervisekahjust, mis kannatanuid tabab, on tööõnnetused ja kutsehaigused kulukad nii töötajatele ja nende perekondadele kui ka tervishoiusüsteemile ning mõjutavad ka ettevõtete tootlikkust. Seega on ohtliku töökeskkonna negatiivne mõju oluliselt laiem ja suurem, kui esmapilgul tundub. Tööelu kvaliteedi parandamise eesmärgil on Euroopa Sotsiaalfond ja sotsiaalministeerium korraldanud avatud taotlusvooru, mille raames on kõigil kuni 49 töötajaga ettevõtetel alates märtsist võimalik taotleda rahastust oma töökeskkonna olukorra ja riskide hindamiseks. Taotlusvoorust toetatakse töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite parameetrite mõõtmise tegemist. Samuti toetatakse töötajate tervisekontrolli suunamist.
Eestis, nagu ka mujal Euroopas, on ettevõtlusega tegelemise eelduseks, et töökeskkond oleks ohutu ja ei kahjustaks töötajate tervist. Töökeskkonna ohutuse eest paneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus vastutuse tööandjale, kes peab oma ettevõttes analüüsima töökeskkonna riske, selle peaeesmärk on kaitsta töötajate tervist ja ohutust. Riskianalüüsi tulemusena saab ettevõte teada, mil viisil mõjutavad töökeskkonna ohutegurid ettevõtte töötajate tervist ning milliseid meetmeid tuleks rakendada, et seda mõju vähendada.
Korralik riskihindamine annab ettevõttele ka hulga eeliseid. Tegemist ei ole loosunglike tulemustega, vaid reaalselt kasulikega – kui ettevõte on riskid kõrvaldanud või neid olulisel määral vähendanud, muutuvad töökohad ohutumaks ja tervislikumaks. Näiteks jäävad töötajad siis vähem töövõimetuspuhkusele ning tõenäoliselt väheneb ka personali voolavus. Kuna tervislikus töökeskkonnas väheneb töövõimetuspäevade arv, säästab ettevõte ka kuludelt, mis on seotud tootlikkuse vähenemise või töötaja ajutise asendamisega.
Mõõdetavad töökeskkonna ohutegurid on muu hulgas müra, vibratsioon, UV-kiirgus, ioniseeriv kiirgus, infrapunakiirgus, valgustatus; sisekliima parameetrid nagu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, aga ka tolmu, kemikaalide või hallituseoste sisaldus ruumiõhus. Samamoodi võib üliohtlikuks osutuda silmale nähtamatu kiirgus. Ohutegurite parameetrite teadmine aitab ettevõttel valida õigeid isikukaitsevahendeid, mis sobivad konkreetselt selle ettevõtte töökeskkonda. Kui ohutegurit ei ole võimalik vältida, tuleb riske maandada – vajalik võib olla ka töökorralduse või -protsessi muutmine.
Paremas töökeskkonnas on töötajad motiveeritumad ja on vähem kaebusi, sest ohutegurite vähenemise korral on töötamine mugavam. Peale selle, et tehtavad muudatused, näiteks töökoha ümberkorraldamine, uued või kohandatud seadmed, uued tööprotsessid muudavad töö ohutumaks ja tervislikumaks, muutub töö ka tõhusamaks ja tootlikumaks. Nii parandab süsteemne riskihindamine töötervishoidu ja tööohutust ning mõjutab seeläbi ettevõtte äritulemusi, konkurentsivõimet ja tõhusust.
Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tööelu kvaliteedi parandamine” avatud taotlusvooru raames toetatakse ettevõttes riskianalüüsi tegemist, ohutegurite parameetrite mõõtmist ning töötajate tervisekontrolli suunamist. Siinkohal tuleb silmas pidada, et riskianalüüs on toetatav ainult juhul, kui see sisaldab ohutegurite parameetrite mõõtmist. Samuti kehtib see töötajate tervisekontrolli eest tasumise võimalikkusele projektist – töötajate tervisekontrolli suunamise vajadus peab tulenema eelpool nimetatud riskianalüüsist.
Taotlusi on huvilistel võimalik esitada jooksvalt sihtasutusele INNOVE kuni toetuseks ettenähtud eelarvevahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30. juunini 2013. Täpsem info taotlusvooru kohta asub sihtasutus INNOVE kodulehel www.innove.ee