Kelmuses süüdistatav Jaan Nurk astus viimaks kohtu ette

Kohtualune Jaan Nurk (paremal) Rakvere kohtumaja saalis koos oma kaitsja Ahto Sirendiga. Foto: Siim Mihailov

Viru maakohtu Rakvere kohtumajas alustati 19. veebruaril Jaan Nurga ja tema ettevõtte Jaan Nurk Tõde OÜ üle kohtupidamist. Nimelt pannakse Nurgale süüks omastamist, kelmust ja karistuse kandmisest kõrvale hoidmist.

Ringkonnaprokurör Marge Voogma ütles kohtusaalis oma sissejuhatuses, et see on üks ebatavaline kelmuse ja omastamise lugu, kus süüdistatav on ka karistuse kandmisest kõrvale hoidnud. Jaan Nurk on aastaid osutanud õigusabiteenust ja kahel korral ka kriminaalkorras karistada saanud. Nimelt võltsis Nurk dokumente, kasutas neid ja omastas ka võõrast vara. Lisakaristusena ei tohtinud Nurk 2019. aasta veebruarist 2020. aasta veebruarini õigusabi osutada, aga paraku on ilmnemas, et süüdistatav ikkagi tegi seda.

Voogma hinnangul ei ole selliste petuskeemidega tekitatud kahju suur, aga paraku pole tekkinud vaid finantskahju. "Kannatanutel on raske tunnistada, et neil niimoodi juhtus. Nad küsivad endalt, et miks nad nii rumalad on ja pettusest aru ei saanud. Kelmuste ohvrid ei pöördu tihti politseisse ja ka selles loos otsis politsei ise kannatanud üles. Keegi ei pea ennast tundma rumalana või halvasti. Inimestel oli Nurga kui juristi vastu usaldus. Ta kasutas inimeste haavatavust, et teisi petta, ja sellega tekkis ka psüühiline kahju. Seda me ilmselt ei saagi teada, miks ta inimestelt raha välja pettis ja mida ta selle rahaga tegi," rääkis Voogma.