Esmaspäeval kohtusid Haljala vallavolikogu esimees ja vallavanem valla 20. aastapäeva puhul volikogu I koosseisu liikmete ning esimese vallavanemaga, aukülalisena oli kohal Arnold Rüütel.
Haljala volikogu liikmed meenutasid algusaastaid
4. mai 2012, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Staatuse saamiseks tuli teha suur töö,” meenutas Haljala esimene vallavanem Hille Hansaar. “See oli täna (esmasp – toim.) täpselt 20 aastat tagasi kell 15.10, kui Arnold Rüütel ütles, et “omistada omavalitsuse staatus Haljala vallavalitsusele”.”
Hansaare sõnul oli algusaastatel suur abi tollasest kolhoosist, mida juhtis Toomas Varek, ja rahalist abi sai vajalike ettevõtmiste jaoks.
Praegune vallavanem Leo Aadel märkis, et nad on tänavuse aasta nimetanud vallakodaniku aastaks, mille moto on “Mina elan siin”. Kodanikuaastasse kuuluvad näiteks jüriöö jooks, lastekaitsepäev, rattaralli, kodanikupäev. Valla aastapäevaks ilmusid ka kaks raamatut: Harry Veldi mälestusteraamat “Üks Haljala lugu” ja koolialbum “Hariduselu Haljalas – aastasada piltides”.
“Valla areng on olnud läbi aegade stabiilne ja jätkusuutlik, viimane kümnend taristu rajamisel aga korrelatsioonis majanduse üldise arenguga. Suureks varanduseks hindan vallas tegutsevaid ettevõtteid ning tegusaid inimesi, kes pidevat arengut ühel või teisel moel toetavad,” sõnas Aadel.
Koosviibimisel meenutas president Arnold Rüütel ütlemist: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. “Iga riik, kes kaotab mälu, hukkub. Seda võib üle kanda ka ühiskonnale. Kui seda moonutatakse ja tehakse teadlikult, siis võib öelda, et elame tulevikuta. Jääb vaid imestada, kuidas me rahvana oleme ellu jäänud,” nentis Rüütel ja lisas, et oht oma riik kaotada ei ole kuhugi kadunud, kuna näiteks pole veel täpselt teada, milliseks kujuneb ELi õiguslik baas.
Vestluse käigus tõi Rüütel välja ka ettepaneku Eesti olukorra parandamiseks. Nimelt kui Eesti piirialadel oleks ettevõtetel soodsam maksusüsteem, tekiks töökohti ja koolid ei jää tühjaks. “Nii suudaks taastada elu Eestimaal igal pool,” leidis Rüütel.