Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev sai politseilt märgukirja, milles kästakse valla territooriumil asuv tee korda teha. Vallavanem on hämmingus ja küsib, kas korrakaitsjatel ei ole midagi targemat teha, seda enam, et tee ei kuulu vallale.
Politsei nõuab vallalt augu lappimist riigile kuuluval teel
23. mai 2012, 18:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal saatis Rakvere politseijaoskond Sõmeru vallavanemale Peep Vassiljevile märgukirja, milles nõutakse Andja-Ojaküla-Aru karjääri tee korda tegemist ja kuni tee nõuetega vastavusse viimiseni selle tähistamist liiklejaid hoiatavate märkidega.
“Teades, kui piiratud on politsei ressursid, ja nähes, et ette on võetud teedes olevad augud, tundub see veel suurema ressursi killustamisena,” pahandas Peep Vassiljev, kes märkis, et kõigele krooniks ei ole tee valla oma, vaid asub reformimata riigimaal ning on juriidiliselt keskkonnaministeeriumi haldusalas.
“Ei tea, kas siseministeerium pressib majandusministeeriumilt raha välja, riik tahab omavalitsustelt veel raha vähemaks võtta või on tegu trahviraha alalaekumisega,” kõneles Vassiljev, lisades, et märgukirjale järgneb ettekirjutus ja seejärel saab ka sunniraha nõuda.
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Ain Kruuse selgitas, et politsei üheks ülesandeks on liiklusennetus ja liiklusõnnetuste soodusasjaolude väljaselgitamine igapäevatöös.
“Liiklusjärelevalve käigus tuvastas politsei, et Sõmeru vallas asuv Andja-Ojaküla-Aru karjääri tee on seoses arvukate löökaukude tekkega muutunud liiklejatele ohtlikuks,” tähendas Kruuse ning lisas, et kuna tee asub Sõmeru valla territooriumil, siis eeldati, et tee omanikuks on Sõmeru vald.
Kruuse sõnul ei pidanud politsei vajalikuks teha ettekirjutust, sest tee on väikese liiklustihedusega, ja piirdus märgukirjaga.
“Ma saan aru, et järelevalvet on vaja teha, aga kui raha ei ole, tuleb teha valikuid,” sõnas Peep Vassiljev, märkides, et omavalitsustele eraldatavat teederaha vähendati 2009. aastal neli korda ja tänaseks on see vaid veidi tõusnud.
Endine siseminister Toomas Varek lausus, et antud juhtumi puhul kipub nappima kainest talupojamõistusest.
“Vallavanemaga võiks rääkida, talle telefoni teel asjast teada anda, aga mitte hakata ametlikke märgukirju saatma,” arvas Varek.
“Ma saan aru, kui oleks kanalisatsiooniluuk lahti olnud või selline auk, et auto sisse ära kaob, aga minu hinnangul on politsei vindi üle keeranud,” sõnas ta.
Varek lisas, et taolistele asjadele tähelepanu juhtimine on igati normaalne.
“Aga ei ole vaja lapsikult käituda,” lausus endine siseminister.
Ain Kruuse sõnul on politsei igal aastal saatnud omavalitsustele märgukirju seoses teede olukorraga.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste ütles, et pole sellistest märgukirjadest kuulnud. “Eks me püüame selle miinimumiga, mis meile antakse, maksimumi ära teha,” lausus ta. Väinaste rääkis, et kunagi lepiti riiklikult kokku, et 75% kütuse aktsiisist läheb teede ehituseks ja korrashoiuks, sellest 30% kohalikele teedele.
“Ühel aastal saime 15 protsenti, ülejäänud aastatel on protsent olnud viie-kuue kanti,” avas Väinaste rahanappuse tagamaid. Ka Rakke vallavanem Andrus Blok ning Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütlesid, et kuulevad taolisest märgukirjast esimest korda.
Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum arvas, et kui patrull sõidab mööda teed ja märkab auku, on normaalne, kui sellest teavitatakse. “Aga kui selleks ekstra ringi sõidetakse, on tegemist idiootsuse tipuga.”
Ain Kruuse ütles, et kui tee omanikuks ei ole Sõmeru vald, siis tuleb vallal vastavalt seadusele saata märgukiri viie tööpäeva jooksul pädevale asutusele või organile viivitamata vastamiseks.
Sunniraha
Teeseaduse § 39 alusel on politseil õigus kontrollida ja teha ettekirjutusi tee omanikule, teeseaduse ning selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise osas riigimaanteedel ja kohalikel teedel.
Politseil on seaduslik alus teha tee omanikule ka ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Sunniraha ülemmäär on ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.