Juhtkiri: hea ja soe sissetallatud rada

Kui Eestis on isenesestmõistetav, et kooliharidust saavad nii posisid kui tüdrumud, siis kõikjal maailmas see nii ei ole.

FOTO: Tairo Lutter

Kõik, kõik on uus septembrikuus, uus ranits, uus koolipluus … Nii kõlavad armsad read ammu tuttavast lastelaulust. Järgmisel nädalal algab september, mis tähendab seda, et noortel peavad selged olema tulevikuplaanid – kus ja mida õppida ning kellena täiskasvanuks saades leiba teenida.


Koolipluus võib küll uus olla, kuid tulevaste edasiõppijate, olgu tegemist kutse- või ülikooliga, valikutes pole varasemate aastatega võrreldes midagi uut.

Tundub, et võetakse jalge alla sama rada, mis eelnevalt sisse tallatud, ning asutakse õppima populaarseid, niinimetatud pehmeid erialasid nagu sotsiaaltöö, ärijuhtimine jms. Kas need ametid nüüd ühe noore inimese unistustetööks kujunevad, on iseasi.

Kui olukorda huumoriga võtta, siis sotsiaaltööd tasub eelistada – saab õppida potentsiaalseks tulevaseks elektriauto juhiks. Aga kui tõsiselt mõelda, siis tundub argusena see, kui minnakse mugavama vastupanu teed, et omandada mingi paber, mis justkui näitab inimese kohta midagi, teisalt jälle mitte midagi.

Samas ei ole menukad ametid, mille oskus tagab kindla töö ja sissetuleku. Rakvere ametikoolis on võimalik õppida tööriistalukksepaks, kellele ettevõtjad on nõus kohe pärast lõpetamist maksma 2000 eurot kätte. Ometi ei leidu erialale huvilisi ka pärast teistkordset konkurssi. Töö- ja rahapuudus nähtavasti noori ei paina. Või ei kõla tööriistalukksepp nii hästi kui ärijuht?

Katsu sa keevitajapaberiga vehkida, siis peadki selle ameti peale jääma, ehkki sellega saaks praegusel ajal päris kõvasti teenida. Ja seda sugugi mitte ainult Soomes. Ärijuhte on varsti kõik kohad täis, aga spetsiaalset tööd neile anda ei ole.

Ehk on ka vastuvõtt koolides muutunud selliseks, et õppima pääsevad kõik, olenemata tegelikust huvist. Küllap paljud sisseastujad ei mõtle süvenenult läbi, mis välja kuulutatud kauni erialanimega tegelikult seostub.

Ajad muutuvad ja trendid teisenevad – taasiseseisvunud Eesti ajaloos on olnud isegi aastaid, kui massiliselt sooviti politseinikuks ja päästeteenistuse töötajaks õppida. Tungid ja tahtmised käivad lainetena ja ilmselt on praegu laineharjal tänaste täiskasvanuhakatiste valikud.

Jääb loota, et ühel hetkel muutuvad popiks ka erialad, mis tõsist tööd nõuavad.

Tagasi üles