Tapa puuetega laste vanemate ühenduse initsiatiivil toimus infopäev maakonna erivajadustega laste vanematele ja sotsiaalvaldkonna ametnikele, et arutada probleeme ja jagada infot.
Erivajadustega lastele haridusvõimalusi napib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar aastat Tapal tegutsenud erivajadustega laste vanemate ühenduse Mesilind eestvedaja Kersti Suun-Deket on võtnud oma eesmärgiks korraldada kogu Lääne-Viru puuetega lastega kokkupuutuvatele inimestele infopäevi.
"Minu probleemid on sageli ka teiste probleemid ja palju kergem on, kui neid üksteisega jagada," ütles Kersti Suun-Deket, kel kavas muuta temaatilised infopäevad regulaarseks.
"Paljud ametnikud arvavad, et lapsevanem ootab raha, kuid enamasti ei taheta raha, vaid võimalusi ja teenuseid. Näiteks meie MTÜ osutab tugigrupiteenust ja selle vastu on Tapa vallas väga suur huvi," kõneles Suun-Deket.
Kutse- ja huviharidus
Erivajadustega mudilastele on Lääne-Virumaal üks lasteaiarühm, mis tegutseb Rakvere lasteaias Triin 1976. aastast. Eripedagoog Maivi Kaljuvee rääkis, et praegu käib Äpu rühmas seitse kergemas ja mõõdukas astmes vaimse alaarenguga last. Kaljuvee rõhutas, et ollakse osa kogu lasteaia kollektiivist, ühiselt mängitakse õues ja käiakse üritustel.
Lääne-Viru maavalitsuse haridusosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul maavalitsus enam erikoole ei halda ja tema puutub selle valdkonnaga kokku vaid erivajadustega laste nõustamiskomisjoni tööd korraldades.
Eelmisel õppeaastal oli Lääne-Virumaal 1815 erivajadusega õpilast, neist ligi 300 õppisid erikoolides.
Maavalitsuse poole pöörduvate lapsevanemate seas on Lepiku ütlusel neid, kes kaebavad mõne kooli vastuvõtu- või keskkonnatingimuste peale.
"Kui ühte liiki erivajadusega lapsi on koolis palju, leitakse lahendus, aga kui on üksikuid, siis probleem jääb," lausus Leppik ja tõi näiteks, et kui tegu on allergilise lapsega, ei ole üldjuhul võimalik talle sobivat klassiruumi kohandada.
"Liikumispuue ei tohiks tänapäeval koolis probleemiks olla, aga sageli on. Ja et tegu on ühe-kahe lapsega, lahendab kohalik omavalitsus probleemi poolikult - laps pannakse näiteks koduõppele, mis tekitab aga suhtlemisprobleeme," rääkis Lepik.
Üks võimalus põhihariduse omandamiseks on erivajadustega lastel Rakvere Lille koolis.
"Põhiline mure on, mis saab edasi neist lastest, kes meie kooli lõpetavad," sõnas kooli juhataja Kaja Kangur ja lisas, et üha suuremat huvi tuntakse nende majas tegutseva MTÜ Kirilill päevakeskuse vastu, mis on mõeldud psüühilise erivajadusega täiskasvanutele - ka Lille kooli vilistlasi on klientide seas palju.
"Kõige enam minnakse Lääne-Virumaalt õppima Astangu kutserehabilitatsiooni keskusesse. Kuigi lapsevanemad tahaksid muidugi saata lapse oma maakonda," märkis Marge Lepik.
Lääne-Virumaal erivajadustega noortele kutseõppevõimalusi napib, vaid Väike-Maarja õppekeskuses on võimalik põhihariduse baasil lihtsustatud õppekava alusel õppida kokaks ja puhastusteenindajaks. Maakonnast kaugemale minnakse lihtsustatud põhihariduse baasil kutseharidust omandama ka Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli.
Huviharidusvaldkonnas puudub ekstra õpperühm erivajadustega lastele, küll on mõningaid lapsi maakonnas võetud muusika- ja kunstikoolidesse.
Rakveres tegutseva tantsu- ja kunstikooli Athena juhataja Marika Vernik nentis, et huvikooli õpetajal pole eriettevalmistust, tegelemaks erivajadustega lastega, kes paratamatult vajavad rohkem tähelepanu. "Erandid on alati - praegugi õpib meil kaks erivajadustega last," lisas Vernik.
Infoportaal
Kersti Suun-Deket on loomas infoportaali erivajadustega laste vanematele, mis on ühtlasi tema magistritöö teema Tallinna ülikoolis. Veebileht www.erilinelaps.ee on tänaseks registreeritud ja see on plaanis töökorda saada uue aasta algusest.
"Infot erivajadustega laste kohta liigub vähe, see portaal aitaks suhelda, rääkida oma kogemustest ja teadmistest nii ametnikel kui lapsevanematel. Kavas on sinna panna seadusemuudatused, uued määrused, koolitusvõimalused vanematele, lasteüritused, info laste õppimisvõimaluste kohta," rääkis Suun-Deket.