Kui endine sumomaadleja Kaido Höövelson kolmapäeval Põhjakeskuses EMT kaupluses telefoni ostmas käis, astus tema juurde meesterahvas ning oma telefoni näidates küsis: “Kas teil on selliseid telefone siin poes veel?”
Sumoäss Kaido Höövelson alustas lihtsureliku elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mõtlesin veidi ja küsisin, et mis sellega siis juhtus. Vastas, et mutt ajas kohvi peale. Ütlesin, et okei, annan selle töötaja kätte, et tema on siin targem. Ja mees küsis mult, et kes ma siis olen ja mida ma siin teen. Kas võtan ruumi ainult,” jutustas Kaido Höövelson lustaka loo, kuidas ta käis Põhjakeskuses ruumi võtmas.
Esmaspäeva öösel koju naasnud mees ütles, et pole ühepäevaliblikast superstaar, kes igal pool saba liputamas käib. Aasias olevat avalikkuse tähelepanu suuremgi kui Eestis. “Siin ei tulda kohe küsima ja pärima,” leidis endine sumomaadleja, et Eestis tema nime üldiselt ikka teatakse. Kas nimi ja nägu ka kokku pannakse, on teine teema. Aga ta ei lase end tähelepanust häirida.
Höövelson saabus Eestisse koos venelannast abikaasa Jelenaga. Mees naeris, et kui ta siit kümme aastat tagasi Jaapanisse läks, oli tal kaasas spordikott, nüüd tuldi mitme kohvriga ning kaks konteineritäit isiklikke asju on veel saabumas.
Ta tunnistas, et esiti on natuke hirmutav tagasi Eestis olla. “Välismaalase tunne on,” sõnas sumoäss oma mugaval kodudiivanil ja lisas, et on alles neljas päev, tuleb rahulikult võtta.
Konkreetseid tulevikuplaane neil abikaasaga veel ei ole. Praegu tunneb ta end oma kodus Rohu külas hästi, kindlasti liigub ka Tallinnas ja Tartus. Aga poole aasta pärast minnakse tagasi Jaapanisse. Kui kauaks? Eks aeg näitab. “Ega maailm Eesti ja Jaapaniga piirne,” märkis Höövelson, kelle jutust võis aru saada, et Eesti on ja jääb ikkagi koduks.
Mehe sõnul on abikaasa ses asjas väga leplik. “Tema on alati öelnud, et tal ei ole vahet, kus ta elab, peaasi, et me koos elame. Ta on mul väga tubli naine,” kiitis Höövelson.
Kuigi noored on abielus, peetakse suvel maha suur pulmapidu ja seda Barto puhkemajas. Höövelson mainis, et eks see pidu ole tüdrukute jaoks tähtsam, kel seda emotsiooni rohkem vaja. Aga registreerimisele saavad reisifirma Barto Tours vahendusel tulla ka turistid Jaapanist ja Indoneesiast, kelle jaoks oleks see üks programmi osa. Pulmapidu peetakse siiski lähemate inimeste keskel.
“Punusime kümme aastat seal Jaapanis nööri, nüüd hakkame köit punuma,” vihjas Höövelson teistelegi pereplaanidele. Nad kohtusid Jelenaga kaheksa aastat tagasi ühes Tokyo restoranis, mille omanik oli Jelena ema.
Kuigi naine on venelanna, pusib ta juba eesti keelt rääkida. Sumoässa arvates tuleb ta pareminigi toime, kui mõni siin kaua aega elanud inimene, kuigi mees ei ole ise nii kannatlik, et eesti keelt õpetada. “Head õpetajat minust küll ei saa,” teatas ta naerdes.
Just kannatamatus aitas teda ka sumokarjääri redelil ülespoole, sest suur soov oli kogu aeg edasi pürgida. Ka teiste õpetamise asjus on talle juba pakkumisi tulnud, midagi kindlat pole ta veel otsustanud. “Tuleb natuke aega varuda, siinse eluoluga kohaneda. Veerand elust olen ju ikkagi välismaal olnud,” tähendas Höövelson.
Päris maameest temast esiti ei saa, kuigi lihaveisefarm Rohu külas toimib. Kõik temaga seotud ettevõtmised toimivad aga ka ilma temata, peaasi, et ta nende tööd toetaks. Samas ütles endine sumomaadleja, et iial ära ütle iial, võib-olla hakkabki ta kunagi päris ise loomi pidama.
Aga üks suur asi, mille mees lähitulevikus korda tahab ajada, on autojuhiloa taotlemine, sest lihtsalt on juhtunud nii, et tal seda seni pole.