Virumaa juurtega Liina Remmelg on Eesti pikema ajalooga kõhutantsutrupi Zahira asutaja ja tantsuõpetaja, kelle eestvedamisel toimus Porkunis hiljuti kolmepäevane tantsulaager, kus osalesid tantsijad Tallinnast, Pärnust, Virumaalt, Viljandist, ja kelle esinemisrõõmu võis nautida Porkuni paemuuseumi vabaõhulaval.
Kõhutantsutrupp Zahira on oma esinemistega pakkunud publikule meeldivaid elamusi juba rohkem kui kümme aastat. Tantsuõpetaja Liina Remmelg, kuidas tekkis ja arenes Zahira loominguline kollektiiv?
Eks ikka kõige lihtsamal moel. Alguste alguses on “süüdi” sõbranna ja trupikaaslane Iris Frolov. Iris alustas kõhutantsuga ja kutsus sõbrannad ka trenni.
Üsna pea oli juba vaja esinema minna võimlemisklubi Piruett juubeliüritusele, sest Iris andis samas klubis kõhutantsutunde.
Käisime esinemas, ja kus ots lahti tehtud, sealt on lihtne edasi minna. Hakkasime koostööd tegema koreograaf Pille Roosiga, kes on Eestis kõhutantsu maaletooja.
Kõhutantsuga seondub idamaine eksootika. Tutvustage põgusalt selle tantsustiili ajalugu.
Idamaise tantsu algupära liitub tõenäoliselt viljakus- ja emakultusega. Naine loomeprotsessi osana on olnud püha.
Tants on olnud rõõmu ja austuse väljendus naise sünnitamis- ja loomisvõimele ning jätkuvale elutsüklile. Tants on sündinud rituaalsest ja religioossest väljendusest. Ringlevad ja pehmed tantsuliikumised nagu puusaring on kogu maailma looduskultuuride viljakus- ja kultustantsudes.
Monoteismi sündides ja patriarhaalsete religioossete piiride levimisega see naiselik viljakust kummardav tantsustiil taandus, kuid ei kadunud täielikult.
Kuna tants sellisena polnud enam lubatud, siis muutus see teisejärgulise tähtsusega meelelahutuseks ja säilis naiste subkultuuris.
Eriti tugevana säilis tants islamiusulistel araabia aladel. Siiski on islam sündinud alles VII sajandil, nii et idamaise tantsu algupära ei saa siduda islamikultuuriga.
Kes kuuluvad Zahirasse ja mis on see võlujõud, mis kallutas teie tantsuneide põhiliselt just kõhutantsu harrastama?
Zahira koosseis on tänu elumuutustele ka muutuv. Praegu oleme Zahiraga mina, Anastassia Putškova, Anne Lauringson, Anna Puhk, vähemal määral Iris Frolov, kes Jordaanias tantsutööl, Ulvi Valle, kes väikelastega kodus.
Kui me alustasime, siis oli kõhutants Eestis väga uus tantsustiil. Arvan, et meid võlus kõhutantsu pehme naiselikkus ja salapära.
Zahira ei paku üknes kõhutantsu, vaid teie kollektiiv suudab anda väga erinevaid tantsuetendusi alates flamenkost, lõpetades eksootiliste Bollywoodi ja mustlastantsudega. Mis on nende tantsustiilide võlu ja omapära?
Flamenko on minu arvates tugevate emotsioonide tants - rõõmust kuni südame lõhkemiseni. Bollywood on lihtsalt väga rõõmsameelne tantsustiil.
Mustlastants on aga kombinatsioon elujõust ja vabadusest.
