Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Koolinoored andsid euroalustele uue elu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Viiendikud Heleri (vasakul), Karl-Johannes ja Marko tervitasid oma olesklemisnurga esimesi uudistajaid koogi ja kommiga. | FOTO: Marianne Loorents
Esimese klassi lapsi aitasid diivani meisterdamisel vanemad. | FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja
Abiturientide kätetöö. | FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja
Näidistöö. | FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja
Lillekast. | FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Haljala gümnaasiumi pikad koridorid näivad nüüd senisest sõbralikumad, sest usinad koolilapsed meisterdasid keskkonna- ja taaskasutusnädala jooksul euroalustest ja riidejääkidest vahvaid mööbliesemeid.

Mõtete kogumiseks ja ideede koondamiseks oli õpilastel aega terve suvi, sest projektinädala “Vanast uus” toimumine oli teada juba kevadel. Loominguliselt anti lastele täiesti vabad käed. Ja tõepoolest – ehitati raamaturiiuleid, mõnusaid diivaneid, pisikesi kohvilaudu, toole, pinke ja isegi lillekaste. Seda loomulikult õpetajate ja juhendajate valvsa pilgu all.

Põhiline töö oli euroaluste mööblikõlblikuks töötlemine ehk lihvimine, peitsimine, lõikamine, värvimine, mille võtsid galantselt enda kanda poisid. Tüdrukute pärusmaaks oli aga mööblitükkidele mõnusa koduse ilme andmine – nemad õmblesid valmis padjakatted ja täitsid diivani- ja toolipadjad pehme vatiga.

Viies klass tegi endale mõnusaks äraolemiseks koridorisoppi lausa mugava ruumika sohva ja suure diivanilauaga olesklemisnurga. “Me juba katsetasime, mahume diivanile terve klassiga ära,” rääkis viiendik Heleri asjalikult.

Kuid lapsed ei mõelnud mööblit tehes teps mitte ainult iseenda peale. “Bussilapsed ja pikapäevarühma õpilased saavad siin puhata või õppida, kui nad kojuminekut ootavad,” lisas Heleri klassivend Marko.

Kuigi lapsed tegid projektitööd omast vabast ajast, ütlesid nad kui ühest suust, et väsimust see küll ei tekitanud. “See oli just palju põnevam kui tavaliselt koolis,” märkis Marko. Tema sõber ja klassikaaslane Karl-Johannes avaldas arvamust, et niisuguseid projekte võiks rohkem olla. “See oli esimene mitmepäevane projekt meie koolis,” ütles ta.

Ehitus- ja õmblustöö on üks asi. Kuna aga tänapäeval on kõigile teada ka tooteesitluse olulisus, tegeles osa klassist just sellega. Usinad plakatitegijad kleepisid kooliseintele tööd tutvustavaid postreid, blogijad aga dokumenteerisid kogu protsessi.

Idee niisugune aktsioon korraldada sai projektijuht ja kooli haridustehnoloog Maris Maripu Tallinna ülikooli tulevikukooli ideid tutvustavalt kursuselt. “Käisime Hollandi koolidega tutvumas, seal oli euroalustest igasuguseid asju tehtud. Ma mõtlesin kohe, et miks meie ei võiks midagi sarnast teha,” rääkis Maripu.

Direktor Inge Laivi sõnul peavad kõik koolid hakkama mõtlema õppe praktilisemaks ja elulisemaks muutmisele.

“Kooliõpik ununeb, kätega tehtu jääb meelde,” lisas ta.

Tagasi üles