Ootamatu käik: Tapa Haigla tahab samuti Rakverre tervisekeskuse rajada

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnavolikogu esimehe Toomas Vareki (paremal) hinnangul ei saa nii viimasel minutil ega ülepeakaela asju ajada. Tapa haigla juhatuse esimees Meelis Kukk aga leiab, et nende poolt pakutud variandist võidaksid nii linn, linlased kui ka arstid.
Rakvere linnavolikogu esimehe Toomas Vareki (paremal) hinnangul ei saa nii viimasel minutil ega ülepeakaela asju ajada. Tapa haigla juhatuse esimees Meelis Kukk aga leiab, et nende poolt pakutud variandist võidaksid nii linn, linlased kui ka arstid. Foto: Marianne Loorents

Kuigi Rakvere linn plaanib juba pikemat aega uut perearstikeskust Vilde tänavale praeguse polikliiniku naabrusse, kerkisid ootamatult esile Tapa Haigla omanikest Soome investorid, kes tahavad teha linnasüdamesse veel uhkema keskuse.

ASi Tapa Haigla juhatuse esimehe Meelis Kuke sõnul pakuvad nemad südalinna tervisekeskust, kus lisaks perearstidele leiaksid koha ka tugiteenuste osutajad, ning sellest võidaksid kokkuvõttes nii perearstid, linnakodanikud kui ka linn ise.

Hoonesse on planeeritud 3000 m2 pinda ja see asuks Pihlaka kohviku ja Art Hotelli vahelisel krundil.

Hoone rajamiseks taotlevad nad raha Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest 2.4, mis toetab investeeringuid tõmbekeskustes asuvate esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri loomiseks, et tagada mitmekülgsed esmatasandi teenused. Toetuse maksimaalne määr on Kuke sõnul 75% abikõlblikest kuludest. Ülejäänu tasub AS Tapa Haigla, mille omanik on soomlastele kuuluv firma 1 Care Group. Tapa Haigla investeeringu maht koos Euroopa rahaga oleks umbes 3,2 miljonit eurot, linna variandi puhul aga 1,5 miljonit eurot.

 Samas säästaks Rakvere linn omafinantseeringu (ligikaudu 400 000 eurot) ja alles jäävat raha saaks kasutada mujal.

“Meie eesmärk on koondada Rakvere perearstid ühte hoonesse, et tagada patsientidele võimalus külastada nii perearste kui ka eriarste ühes hoones,” ütles Kukk. Majasiseste teenuste loetelusse kuuluvad ämmaemanda ja günekoloogi vastuvõtt, füsioteraapia- ja rehabilitatsiooniteenus. Sinna tuleksid labor, röntgen, koolituskeskus, apteek ja meditsiinitarvikute kauplus ning abivahendite laenutus.

Samas on linnal juba olemas plaan teha perearstikeskus Vilde tänavale, teema on ka volikogust läbi käinud. Linna variandi puhul aga puuduksid tugiteenused.

Meelis Kuke sõnul on nende pakutud variandil hulk eeliseid. Esiteks ehitab erainvestor mitu mitteabikõlblikku ruumi, näiteks apteegi.

“Meil on lahendus ja võimalus pakkuda oluliselt parem ning laiapõhjalisem tervisekeskus, kui praegu Rakvere linna on kavandatud,” rõhutas Kukk. “Linna planeeritav ei ole piisavalt hea, patsient peab ikka liikuma mujale röntgenisse, samuti analüüside tarvis. Meie lahendus oleks igati arsti- ja patsiendikeskne, linna oma aga pisut poolik.”

Eile pidi toimuma Tapa Haigla esindajate, perearstide ja Rakvere linnavõimu kokkusaamine, kuid perearstid teatasid reede õhtupoolikul, et nemad kokkusaamisel ei osale ja koostööst Tapa Haiglaga ei huvitu.

Kukk möönab, et perearste võib pisut hirmutada, et keskuse taga on Tapa Haigla – alles saadi Rakvere Haiglaga jagelemisest lahti, kui juba uus haigla platsis. Aga kuna Tapa Haigla omanikud on investorid, annab see suurema võimaluse arendada teenuseid.

Meelis Kukk: “Linnaga lepingut sõlmides võib tunduda, et see on justkui turvalisem lahendus. Aga selge on ka see, et linn võib keskuse valmis teha, kuid linn ei arenda sinna teenuseid, mida vajavad arstid ja nende patsiendid. Meie aga oleme laienemas tervishoiumaastikul – soovime teenuseid arendada lähtuvalt elanikkonna vananemisest ja sellega kaasnevatest vajadustest –, kus ei saa üle ega ümber perearstidest, samas on neile juurde tulemas järjest uusi ülesandeid.”

Meelis Kukk peab oluliseks sedagi, et Rakvere linna südames tühjalt seisev kinnistu saab täis ehitatud – Rakvere saab oma linnapilti moodsa hoone, mis sobib Aqva ja Targa Maja arhitektuursete lahendustega.

Mis puudutab parkimist, siis praegu on algatatud linnalt Parkali 9 taguse maa võõrandamine. Kui saadakse need 1500 ruutmeetrit endale, siis ehitatakse ka parkla, mis lahendaks ka kesklinnas parkimise probleeme.

Rakvere linnavolikogu esimees Toomas Varek ütles, et Rakvere linnaga eellepingu sõlminud perearstidel on võimalik lepingust taganeda järgmisel kolmapäeval toimuva volikogu istungil. Pärast volikogus otsuse vastuvõtmist nad lepingust loobuda enam ei saa.

Praeguse seisuga on aga kõik kaheksa lepingut kehtivad ja keegi perearstidest ei ole avaldanud soovi seda tagasi võtta. Vareki hinnangul ei saa nii ülepeakaela tormates ega viimasel minutil asju ajada, nagu praegu Tapa haigla puhul välja kukkus. “Ainult küüneviha ajavad sisse,” lausus ta.

Kukk on nõus, et võimalus avanes suhteliselt hilja, kuid vahel on vaja oma mugavustsoonist välja tulla, et iseendale, ja tegelikult kogukonnale parem tulemus saada.

Kuna taotluse tähtaeg Euroopa Regionaalarengu Fondist esmatasandi tervisekeskuse investeeringuks saabub juba mais, on otsustamisega kiire. Otsuse peab tegema linnavolikogu. Tapa Haiglale positiivse otsuse puhul saaks hoone valmis 2017. aasta lõpuks.

Tapa Haiglal on mõne perearsti suuline nõusolek nende arendatavasse tervisekeskusesse kolimiseks, kuid seda tingimusel, kui teised perearstid samuti asjaga kaasa tulevad.

Nii Meelis Kukk kui ka Toomas Varek leidsid, et kahte tervisekeskust ei ole mõtet Rakverre rajada.

Perearstid

  • Rakvere linnaga on eellepingu uude perearstikeskusesse ­kolimiseks sõlminud pere­arstid ­Sirje Sirotkina, Anu Jõemägi, Maire Nõmme, Irina Kallaste, Helle Võsu, Tiina Josua, Kersti Veidrik ja Katrin Kivisto.

Tapa Haigla suured plaanid

AS Tapa Haigla vahetas möödunud aastal omanikke ja välisinvestorite toel on lähiaastatel plaanis oma tegevust oluliselt laiendada. Lisaks haigla renoveerimisele rajatakse Tapale tervisekeskus, pansionaat ning veekeskus.  Peale Tapa haigla edendamise luuakse Soome investorite toel Ida- ja Lääne-Virumaale, Harjumaale ning Lõuna-Eestisse mitu inimeste tervist toetavat üksust.

Jaanuaris 2017 avatakse eakate kodu koos eriarsti vastuvõtuga Tallinnas, praegu käib selle ehitus; sel kuul hakatakse rajama Otepää üksust, kuhu tuleb eakate kodu koos taastusraviosakonnaga, 1. mail võetakse üle Loksa ravikeskus, kuhu lisandub õendushoolduse osakond ja eakate kodu, Kohtla-Järvele plaanitakse aga turvakodu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles