Õigeusklikud tähistatavad ülestõusmispühi vana ehk Juliuse kalendri järgi, tänavu pühitseti Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist täna.
Õigeusklikud peavad ülestõusmispühi
1. mai 2016, 21:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristuse ülestõusmise püha peetakse pärast esimest kevadist täiskuud, mis langeb ühte kevadise pööripäevaga või on vahetult pärast seda.
Ka peab enne mööduma juutide paasapüha.
Kuna õigeusu kirikukalendril on 13 päeva vahet luterlaste ja paljude teiste konfessioonide omaga, võib erinevus ülestõusmispüha pühitsemisel olla nädal, aga vahel ka viis nädalat nagu tänavu. Samas võib see vahel ka kokku langeda.
Eile hilisõhtul algas Moskva patriarhaadile alluva Eesti õigeusukiriku Tapa Ristija Johannese kirikus, nagu ka teistes õigeusu kirikutes paasateenistus apostlite tegude raamatu lugemisega ning keskööteenistusega.
Kirikus oli palju rahvast. Kristuse ülestõusmise püha ehk paasapüha on kirikukalendris suurim püha, mis on pühendatud Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmisele kolmandal päeval pärast tema ristisurma.
Keskööl tehti ristikäik ümber pühakoja põlevate küünaldega kirikulaulude ja kellahelina saatel.
Pärast ristikäiku andis preester Vadim Godunov kogudusele pidulikult teada Kristuse ülestõusmisest.
Preester tervitas kirikurahvast ülestõusmishüüdega: «Kristus on surnuist üles tõusnud!», millele kirikulised vastasid: «Tõesti on üles tõusnud!»
Varahommikuni kestnud teenistuse ajal oli kirik ehitud lilledega, küünlajalgades särasid küünlad.