Digitelevisiooni, interneti ja telefonikõnedega tegelev firma Elion on pidanud kaablivaraste ja nende tehtud kahju kohta põhjalikku arvestust, millest selgub, et kahjusummad on kasvanud plahvatuslikult.
Kaablivaraste lollus läheb kalliks maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elioni avalike suhete juht Lilian Nõlvak kõneles, et metalli- ja kaablivargad on võtnud ette järjest jultunumaid samme ja tundub, et neid ei takista tänasel päeval enam mitte miski ega mitte keegi.
Varganägude ülbest tegevusest räägivad kõnekalt sünged numbrid. 2009. ja 2010. aasta varguste statistika on Elioni jaoks olnud tõeliselt muremust.
Varguste plahvatuslik kasv
Lilian Nõlvak kommenteeris, et kui 2010. aastal registreeriti 121, siis 2009. aastal 73 vargust. “Seega kasvas varguste arv möödunud aastal 60 protsenti. Reaalses menetluses oli 2010. aastal kolm vargagruppi. Kohus tegi otsuse vaid kahe grupi kohta. Kahju ühe varguse kohta on keskmisel 854 eurot ehk endises vääringus 13 370 krooni. See summa koosneb peamiselt taastustöödele läinud kulutustest,” selgitas Nõlvak.
Üks viimaseid suurt kahju tekitanud vargusi leidis aset Ida-Virumaal Kohtla-Järvel 22. jaanuaril kella 6.30 paiku.
Ka siis varastati valguskaablit, kusjuures see mõjutas 4200 Elioni kliendi teenusekasutust kuue tunni jooksul Kohtla-Järvel, Varjal, Kohtla-Nõmmel, Järve külas, Kiiklas. Piirkonnas ei töötanud telefonid, internet, TV ega raadio, ei saanud kasutada makseterminale ega pangaautomaate. Ida-Viru keskhaiglas lakkasid töötamast e-registratuur ja meditsiiniaparaatide rakendused.
Elion kandis taastamistööde ja materjalide soetamisega 6103 euro suurust kahju.
Kaabliröövlite lollus
Lilian Nõlvak nentis, et kuigi vargusi on palju ja vargaid ei tabata, on kaabliröövlite “kodutöö” siiski väga nõrk.
Elioni juurdepääsuvõrgu talituse Virumaa osakonna juhataja Vadim Ivlijev selgitas, et Elion investeerib tuhandeid eurosid valguskaabli paigaldamisse, tänu millele on võimalik pakkuda tulevikukindlat internetti. “Ühtlasi asendame vaskkaablit valguskaabliga ja esimese osakaal on aina vähenemas.
Vargad seda aga ei tea ja varastavad järjepidevalt valguskaablit, millest ei ole mingit materiaalset kasu, kuna selles ei sisaldu vaske ja metalli kokkuostus selle kaabliga midagi ette võtta ei saa,” rääkis Ivlijev.
Kaablivarguste takistamiseks ja tuvastamiseks on firma paigaldanud ja paigaldab jooksvalt täiendavaid signalisatsiooniseadmeid Elioni kaablikanalisatsiooni kaevuluukidele. “Samas palume alati teavitada politseid, kui märkate kahtlast tegevust kaablikanalisatsiooni kaevuluukide või kaablikappide juures,” lisas Lilian Nõlvak.
Vadim Ivlijev rääkis, et eriti sagedased on kaablivargused Ida-Viru maakonnas, kuid näiteks ka Lääne-Virus - Kundas ja Tamsalus - on suutnud kaablilõhkujad palju kahju teha. Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg sõnas, et vallavalitsuse töös pole kaablivarguste tõttu suuri häireid olnud. “Kaabliröövlid on tegutsenud mujal linnaosades ja tekitanud seal nii elanike kodudes kui asutuste töös tõsiseid probleeme,” lausus ta.
Varaste tabamiseks on Elion pannud mitu korda välja vaevatasu inimesele, kelle antud ja politsei kinnitatud vihje tulemusel vargad kätte saadakse.
Viimasel korral oli vaevatasu suurus 20 000 krooni ehk 1278 eurot. “Ühtlasi soovitame pöörduda politsei poole, helistades politsei üldnumbril 110. On tähtis, et seda tehakse võimalikult kiiresti, sest nii saab politsei vihjele kohe reageerida ning varaste tabamine on tõenäolisem,” lisas Lilian Nõlvak.
Elion
• Alustas Eesti Telefoni nime all tegevust 1993. aasta 1. jaanuaril.
• Osutab digitelevisiooni, interneti- ja kõneteenust.
• Suurim IT ettevõte Eestis.
• 1346 töötajat (2009. a).