Sõitsime nädalake-poolteist tagasi Tiit Altega autoga Rakverest Sõmeru poole, kui Jumal end meile ilmutas. Olin just pidanud Tiidule pika tiraadi sellest, miks ma ei saa külastada uut Eesti Rahva Muuseumi (ERMi), ja sellest, et mulle ei meeldi, kuidas ateistid oma usulisi tundeid väljendavad Jumalaema jalaga katki lüües, kujutades seda suure reformatsioonilise edusammuna, aga ka sellest, et enam pole mingit õigustust naisepeksust keeldumisele, sest see on ERMi vahendusel tõstetud suisa rahvuslikult sallitavaks näidistegevuseks.