1. jaanuaril 2017 jõustus maapõueseadus, millega muutub riigi roll maapõue kasutamise korraldamisel ning kiireneb ja korrastub kaevandamislubade menetlus, mida viib nüüdsest läbi keskkonnaamet.
Kaevandamislube saab nüüd keskkonnaametist
2. jaanuar 2017, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Varemalt andis üleriigilise tähtsusega maardlates lube Keskkonnaministeerium. Uue maapõueseaduse jõustumisega suureneb Keskkonnaameti roll ja pädevus Eesti maavarade kasutamise reguleerimisel,“ lausus Maria Karus, Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja.
Keskkonnaministeeriumi pooleli olevad menetlused viib lõpuni Keskkonnaamet. Olenemata sellest jätkuvad esitatud taotluste menetlused üsnagi tavapäraselt, kuna suurem osa regulatsioonist põhineb varasemalt kehtinud seadusel ning taotlejatele olulisi täiendavaid kohustusi ei kaasne. Menetluse kiiremaks ja läbipaistvamaks muutmiseks on sätestatud uuringu- ja kaevandamisloa andmise otsustamise tähtajaks üks aasta.
Muutunud on ka nõuded kaevandamisloa taotluste sisule ja esitamisele. Kaevandamisloa taotluses tuleb nüüdsest esitada teave kogu kaevandamise kestuse, ala bioloogilise ja tehnoloogilise korrastamise, veerežiimi ja korrastamistööde eeldatava maksumus kohta. Uue olulise muudatusena peavad loaomanikud esitama loa kehtivusaja pikendamise taotluse vähemalt aasta enne selle kehtivuse lõppemist.
„Kindlasti aitab selline planeerimine loa omanikel oma tegevusi ja kulusid paremini analüüsida ning juba kaevandamise ajal võtta arvesse kohustust kaevandatud ala korrastada,“ selgitas Karus. Taotlus esitatakse edaspidi nii digitaalselt kui ühes eksemplaris paberkandjal ning siiani kehtinud nõue esitada mitmed paberkandjal eksemplarid kaob. Lisaks on oluline muudatus see, et edaspidi hakkab Keskkonnaamet kõiki maapõuelubasid andma digitaalselt, mis vähendab asjatut bürokraatiat.
Seadus loob ka võimaluse loa omaja soovil liita kõrvuti asetsevate mäeeraldiste kaevandamisload, et vähendada dubleerivaid tegevusi (nt kaevandusala korrastamistingimuste seadmine, kaevandamise mahu aruannete esitamine jms) ja vältida liigset ajakulu.
Oluline muudatus on ka turbaalade kasutamise regulatsioonis. „Turba kaevandamine on edaspidi võimalik ainult rikutud ja mahajäetud turbaalal või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas esineval alal, seega on turba kaevandamise ja kasutamise planeerimine on muutunud läbimõeldumaks ja suunatumaks,“ lausus Karus. Turba kaevandamist piirab endiselt turba kasutuse aastamäär ning kaevandamisluba antakse avatud menetluse korras.