Lääne-Viru esimene maavanem Lembit Kaljuvee: peaminister ja valitsus – täitke oma koalitsioonilepe

Lembit Kaljuvee. Foto: Arvet Mägi

Lääne-Viru esimene maavanem Lembit Kaljuvee on hiljuti puhkenud avalikus diskussioonis nende poolt, kes sooviksid viia sisekaitseakadeemia Narva.

Riigiasutuse piirilinna kolimine on ka vabariigi valitsuse koalitsioonilepingus.

Lembit Kaljuvee ütles, et esimese Lääne-Viru maavanemana tunneb ta Virumaa pärast muret, samuti Ida-Virumaa pärast. “Olen seal koolis käinud ja töötanud,” sõnas Kaljuvee. “Ida-Virumaa on piirkond, mida peab tugevdama,” lisa ta.

Kaljuvee sõnul on sisekaitseakadeemia Narva viimine siseturvalisuse küsimus. “Asi ei ole mitte rahas,” jätkas ta. “Kunagi saadi Ida-Virumaalt 400 miljonit, kas nüüd on palju 60 miljonit tagasi anda,” küsis Kaljuvee. “Peaminister ja valitsus – täitke oma koalitsioonilepe!”

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koorti kinnitas uudistesaatele “Aktuaalne Kaamera”, et ministeeriumi kindel ettepanek on mitte viia sisekaitseakadeemia Tallinna üksust Narva, vaid avada seal ainult praktikabaas. Asekantsleri sõnul ei oleks kooli suuremal määral Narva viimine majanduslikult põhjendatud ning ei täidaks ka sotsiaalseid eesmärke. “Kui me oleme Ukraina konfliktist midagi õppinud, siis ka Eestis on asutusi, mida ei maksaks viia piirile just väga lähedale,” sõnas Koort. “Minu arust see aspekt ei tööta kohe kindlasti ja ma tooks ka selle aspekti sisse, et kinnine kool Narva linnas kindlasti ei muuda Narvat avatumaks.” Samuti võiks Koorti sõnul tekkida Narvas probleeme koolile vajaliku personali värbamisega.

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama nende väidetega ei nõustu. Tema sõnul suurendaks 700 kadeti olemasolu Narvas sealset julgeolekut ja aidata piirkonda sotsiaalmajanduslikult. Ka ei nõustunud Kama väitega, et Narvas on raske leida koolile vajalikku personali. Ta tõi näite Jõhvi rajatud Viru vanglast, kuhu pidi leidma 350 töötajat. Neist pooled pidid olema erialase kõrgharidusega. Inimesed leiti. Kama sõnul on spetsiifilise ettevalmistusega inimeste leidmisel samad probleemid ka Tallinnas.

Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori asetäitja Vadim Ivanov, kes vastutab Väike-Maarja õppekeskuse ehk rahvakeeli päästekooli eest, ütles, et Narvaga seotud vaidlused kooli mingil määral ei puuduta. “ Kool jääb jätkuvalt Väike-Maarjasse ja koostöös kohaliku omavalitsusega püütakse arendada seal õppimise tingimusi, eeskätt harjutusväljakut. Päästekoolis õpib suurusjärgus 80 kadetti. Eelmisel nädalal lõpetas päästjate kursus, selle nädala esmaspäeval alustas päästemeeskonna juhi kursus, kus koolipinki istus 20 õppurit.