Anneli Tamme: sotsiaalhooldus ja tervishoid on äri – teisiti poleks võimalik

Eestlasest Soome lastekaitseametnik Anneli Tamme tõdeb, et vanemlus jääb järjest nõrgemaks, sest püsivad peresuhted ja väärtushinnangud on muutunud ning järjest rohkem lapsi vajab psühhiaatrilist ning neuropsühholoogilist abi. Foto: Erakogu

Anneli Tamme ütleb, et kümne aasta eest Eestist Soome kolides tuli tal esmalt õppida alanduma. “Ma olin valiku ees, kas pöördun tagasi Eestisse ja jätkan seal sotsiaaltööspetsialistina või alandun siin tegema töid, mida Eestis oleksin võinud ka erihariduseta teha,” selgitab Tamme. Ta suundus üle lahe, äsja saadud sotsiaaltöötaja diplom kotis, kuid tema üllatuseks selgus, et Eesti diplomit seal kohe ei aktsepteerita ning tuleb läbida kontroll ja koolitused.

Naine otsustas Soome jääda ja töötas esimesed kolm ja pool aastat hooldustöötaja abilisena. Selle ajaga omandas ta kogemusi, tal oli aega tutvuda Soome eripäradega ning õppida keelt. “Spetsialistina ma ei oleks saanud olla pidevalt õppija rollis ega lubada endale keelelisi eksimusi. Lastekaitsetööle sain ma esmalt tänu oma vene keele oskusele. Tööandjal oli odavam võtta mind palgale kui tellida väljast tõlk,” räägib Anneli Tamme, kes on nüüd kuuendat aastat perekeskuse lastekaitsetöötaja Soomes Salo linnas.

Soomes on rangelt määratletud töötajate koolitusnõuded. “Tõsi, paljud tööandjad on vastutulelikud ning vormistavad inimese enne tööle ja tagavad talle võimaluse töö ajal vastavad koolitused läbida,” lisab Tamme.