Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidus toimub umbes kahesajast Eestis korraldatavast üritusest ligi kümnendik väljaspoolt Tallinna. "Praeguse seisuga toimub eesistumise ajal Eestis väljaspool Tallinna ja Harjumaad 18 üritust. Enamik neist toimub Tartus, aga ka kaks Lääne-Virumaal ja üks Saaremaal," ütles Eesti eesistumise korraldusjuht Piret Lilleväli.
Lisaks teevad väljasõite kohtumistele saabuvad ministrid, suursaadikud ja eksperdid. Näiteks on põllumajandus- ja keskkonnaministritel plaanis külastada Lääne-Virumaad, poliitika- ja julgeolekukomitee saadikuid ootab sõit Narva. Väljasõitude võimalused ja ajakava on veel täpsustamisel, märkis Lilleväli.
Eesistumise kalendrisse pääsesid ka kaheksa vabaühenduste üritust. Neist kuus toimub täielikult või osaliselt väljaspool Tallinna. "Eesistumine ei ole pealinna, poliitikute ja ametnike sündmus. Need üritused aitavad eesistumist inimestele lähemale viia ja kannustada neid kaasa mõtlema nii Euroopale kui ka Eestile olulistel teemadel," ütles Lilleväli.
Näiteks SA Eestimaa Looduse Fond korraldab septembri alguses Tallinnas konverentsi kestlikust ja tulutõhusast EL-i põllumajanduspoliitikast ning viib osalejad ka väljasõidule Harjumaale, Läänemaale ja Pärnumaale. MTÜ Eesti Korteriühistute Liit korraldab septembris Rakveres konverentsi elamumajandusest. Eesti Puuetega Inimeste Koda on valinud ligipääsetavusteemalise üritusesarja üheks toimumiskohaks Narva.
Lilleväli sõnul peetakse suurematest üritustest juulikuus Tartus Eesti Rahva Muuseumis kultuuripärandi konverents ning septembris Euroopa spordinädala avamine. Septembrisse langeb ka suurem hariduskonverents Tartus. "September toob üleüldse Tartusse palju eesistumise väliskülalisi - kuu alguses toimub seal andmekaitsekonverents, kuhu on oodata paarisadat osavõtjat," lisas Lilleväli.
"Töö tõttu Eestisse saabuvaile Euroopa juhtidele ja riigiteenistujatele Eesti eri paikade tutvustamine on korralik loominguline ja logistiline pingutus. Neil on alati kiire ning töö kõrvale pakutav kultuuriprogramm ja meelelahutus näivad pigem teisejärgulistena," tõdes Lilleväli. "Lisaks saabub korraga väga palju külalisi. Kõik nad tuleb majutada, korraldada transport ja täita turvareeglid. Loovust ja nutikust käiku lastes on aga võimalik nii mõndagi saavutada ning mul on hea meel, et oleme leidnud võimalusi, kuidas väliskülalisi Tallinnast väljapoole viia," märkis ta.
Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 1. juulist 31. detsembrini. Sel ajal peetakse Brüsselis ja Luxembourgis umbes 1700 koosolekut ja töökohtumist, Eestis kui eesistujariigis toimub kuue kuu jooksul traditsiooniliselt umbes 200 eri taseme üritust, mis toovad kohale 20 000 – 30 000 väliskülalist.