Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tules bussi kaotanud mehele kingiti uus USA raud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vanarauaks muutunud neljarattalist Reigo metalli kokkuostu viia ei plaani: selle saab kuidagi teisiti ära kasutada. | FOTO: Marianne Loorents

Veebruari lõpus kaotas USA raua usku Reigo Koppel kahjutules korraga nii oma kodu kui ka truu neljarattalise. Hiljaaegu tabas teda aga üllatus: sõbrad Ameerika autode klubist kinkisid mehele uue bussi.

Vetiku lähistel Rägavere mõisa külje all elav Reigo Koppel meenutas, et jõudis veebruari lõpus puhkenud tulekahju ajal kohale alles pärast päästjaid. “Nägin puude vahelt, et midagi põleb. Lähemale jõudes oli selge, et minu maja,” kõneles Rakvere teatris lavamehe ja autojuhina töötav mees.

Tules hävis ka maja kõrvale spetsiaalse katusealuse alla pargitud Chevy Van – Reigo suur armastus, millesse ta aastate jooksul palju raha investeerinud oli. Jutuajamise käigus tõi Reigo välja pildialbumi ja näitas fotosid vingest punasest bussist, millel sarved katusel. Nüüd seisab tules pöördumatuid kahjustusi saanud buss nukralt maja varemete kõrval.

“Pärast tulekahju mõtlesin kohe, et kõigepealt soetan bussi,” kõneles Reigo. Sõbrad aga ütlesid talle, et ärgu nähku vaeva, võtku esmalt kodu ette. Seda, et klubikaaslased plaanivad talle uue bussi kinkida, Reigo ei teadnud. Bussi saamiseks annetasid kõik klubiliikmed ning klubi ise pani välja päris korraliku rahasumma.

“Olen klubi Fullsize liige olnud selle algusaastatest saadik. Veebruari algus, kui tulekahju oli, on aga selline aeg, et hooaja avamiseni on mõned kuud, ja kui inimesel tõmmatakse kõik nulli, siis ei ole suurt võimalust kohe uut bussi soetada, et üritustest osa võtta,” rääkis Reigo ja näitas ka vastset bussi, mille ülesvuntsimisega ta nüüd kõik oma vabad hetked sisustab.

Tegemist on 1989. aasta GMC Vandura VAN diiselmasinaga. Mootor V8 tüüpi 6,2-liitrine, võimsusega 114 kW. Eelmisest, 1986. aasta bussist on uus raud nõksu uuem ning pisut suurem. Näiteks Kroonikeskuse alla parklasse enam Reigo parkida ei saa.

Ka on buss oma diiselmootori tõttu veidi ökonoomsem: kannatab sõita koju ja tööle, pole teist masinat kõrvale vaja. Ökonoomsus tähendab USA raua armastajatele ligikaudu 15 liitrit sajale. Reigo vana buss võttis 20–25 liitrit sama distantsi kohta.

“Bussi sain kätte Tallinnas. Ühel heal päeval lihtsalt kutsuti sinna ja anti üle,” rääkis Reigo. Kuna sõidukil ilmnes ka vigu, pidi selle sõidukorda saamiseks esmalt raha investeerima, nüüd tegeleb mees aga “metallist pruudile” isikupära andmisega.

“Esimene suur hooaja avaüritus on juba sel nädalal Äksis Tartu külje all. Sinna lähen kindlasti,” teatas Reigo kõhklematult.

Ameerika autod on olnud Reigo kirg kogu elu. “Olen olnud veoautojuht, harjunud ikka üles ronima, nii et tähtis on, et masin oleks suur ja kõrge.” Samuti on Reigo sõnul maal elades oluline, et autoga oleks võimalik läbida talvel umbetuisanud ja suvel auklikke teid.

Aga mis Reigot Ameerika autode juures võlub? Miks mitte näiteks Jaapani auto? Selle küsimuse peale raputas mees hoogsalt pead ja naeris. “Ei, kindlasti mitte. Autosid tehakse Ameerikas, ülejäänud on sõiduvahendid.”

USA neljarattalistest paistab tema sõnul välja kõik see, mida mehed igatsevad: võimas mootor, suur mass ja ka praktilisus, sest Reigole on suvel ringi rännates tema buss ka koduks, kus saab muretult ööbida.

“Olgu, mis iganes teise bussiga on see ka võimalik ja ehk pisut mugavamgi, kui on näiteks kliimaseade sees, aga mulle on tähtis, et masin on vana ja kandiline. Robustne.”

Reigo tõi võrdluse näiteks naistega: naised võivad olla kumerad, aga masinad peavad olema kandilised. Nii ei soovigi Reigo endale näiteks 1993. aastast uuemat bussi, sest nende kuju on juba liiga moodne.

Soliidsemas eas USA masinatega on muidugi tegemist, tuleb osata ise näpud õliseks teha. Remondioskus on vajalik, sest töökoja vahet sõites läheb jänkidemaa päritolu neljarattalise armukese pidamine üle mõistuse kulukaks.

Praeguseks on Reigole selge, et vanast majast midagi enam võtta ei ole, ka vundament tuleks lammutada, kui samale kohale uus maja ehitada.

Kuna kodukoht asub looduskaunis kohas, kus voolab ka jõgi, plaanib mees uue maja hoopis jõele lähemale nihutada.

“Vana maja vundamendist saab väliköögile aluse. Kamin ja pliit on ju olemas,” ei ole Reigo tuleõnnetuse järel positiivset meelelaadi kaotanud. Hävinud bussigi kavatseb ta üles vuntsida ja sellest näiteks grillikohale katusealuse genereerida. Sentimentaalse väärtusega siiski.

Reigo on südamest tänulik klubi Fullsize liikmetele, sest tänu neile võib ta nüüd muretult suvehooajale vastu minna. Kuigi uus buss vajab veel hoolt ja hella kätt, on see juba niivõrd sõiduvalmis, et kannatab ringi rännata küll. / Marianne Loorents

Tagasi üles