Kuidas kohtus Vergi küla seadust vaeti

Vergi sadam. Pilt on illustratiivne Foto: Marianne Loorents

Ajal, kui üha kõvema häälega nõutakse küladele suuremat õigust oma elanike elu korraldada ning käib pikalt vinduv haldusreform, on sobiv heita pilk ajalukku. Et vähemalt Virumaa rannakülad olid omajagu autonoomsed, ­seda võib väita küll. Küllap oli nii mujalgi Eestis. Randlane on ikka oma ­“seadust” soovinud.

Maakeelset õigusnormi pole Virumaal just väga kaua olnud. Muinasaja loojuma sundinud vallutajad tõid kaasa oma õigusreeglistiku. Varem kirjasõna polnud, muistne eestlane sai selleta hakkama. Üht-teist me mineviku juhtumustest siiski teame ja vana rannaõiguse abil saame pilgu heita väga kaugesse minevikku. Randlase õigusmeel säilis iselaadne ka võõraste võimude kiuste. Omariikluse ajalgi järgiti õigust enda vaatevinklist lähtuvalt.

14. veebruaril 1926 avaldas Päewaleht loo pealkirjaga “Vergi küla seadus” kohtus arutlusel”. Artikkel pajatab Vergi küla piiritusekuningatest. Täpsemalt on juttu Rakvere ringkonnakohtus toimunud protsessist, kus muu hulgas tuli jutuks Vergi küla seadus. Karl Lindström olevat piirivalvuritele seletanud Vergi seadust ja lubanud sama seaduse alusel ka kinnipidajate käest jalga lasta. Kui süüasja kohtus arutama hakati, selgus, et “Vergi elanikud ka tõesti põhimiselt kõigi valjusega kinni hoiavad”. Oma küla seadusele tuginemine siiski ei aidanud, karistus tuli ikka riiklike seaduste järgi vastu võtta.